Kõiksugu sõiduvahendite jaoks on talv üks kaunis karm aastaaeg. Jäätunud tuuleklaasid, kinni külmunud lukud, mutta ja lumme kinni jäämine on autoomanike jaoks liigagi tuttavad talvised mured. Selleks, et talvised sõitmised pisut kergemini kulgeksid, tasub järgida järgmisi näpunäiteid.
Üles soojendamine
Üks hea üldine õpetus, millest juhinduda – enne auto või veoautoga sõitma hakkamist tuleb seda alati soojendada. Kui külma mootoriga pöörded kohe üles ajada, kahjustab see autot. Lisaks on sooja ning puhastatud klaasidega autosse palju mugavam ja ohutum sisse istuda.
Aknad
Jäätunud aknad on üks igavene nuhtlus, lisaks sellele on nendega ohtlik sõita. Et tuuleklaas lumetormis jääkihiga ei kattuks, võiks proovida järgmisi nippe. Kaitseks tormi eest võiks pargitud auto tuuleklaasi katta näiteks suure lapiku papitüki või auto jalamattidega (ning kinnitada need kojameeste alla). Enne ärasõitmist tuleb kojamehed lihtsalt õrnalt paigast liigutada ja aknakate maha võtta. Sedasi on tuuleklaas puhas ja jäävaba, ilma et seda kraapima peaks. Kokku teibitud suured prügikoti võib samuti jää kaitseks tuuleklaasile panna ja uste vahele kinnitada.
Kadunud jääkaabits ei tohiks ühelegi autoomanikule võõras mure olla. Selle asemel saab edukalt kasutada ka köögis leiduvaid plastikust või nailonist spaatleid või pangakaarti.
Selleks, et ühes tükis kõva jääkiht aknaklaasilt lahti saada ja üles sulatada, tuleks autos hoida karbitäit peensoola. Sool tuleb jää peale valada ja sisse hõõruda. Kui sool on mõne minuti mõjuda saanud, võib jää juba maha kraapida.
Ilmselt on igaühel juhtunud sedagi, et auto klaasipesuvedelik saab otsa ja läheb meelest seda juurde osta. Sel talvel võiks proovida pesuveelik ise kokku segada. Selleks on vaja kombineerida kaks liitrit (tehnilist) piiritust, tassitäie (240 ml) vee ja ühe teelusika nõudepesuvahendiga. Alkoholi sisaldus peaks kindlustama, et segu ei külmumiskindel kuni -34,4 kraadini.
Kinni külmunud autolukk
Varem või hiljem kogevad kõik, mis tunne on maadelda uksega, mille lukk on kinni külmunud. Poes müüakse näiteks toodet nimega lukusula, aga tasub proovida ka järgmisi nõkse.
Autovõtit võib tiku või välgumihkli kohal kuumutada ja sellega siis külmunud lukku sulatama asuda. Samas võib ka proovida võtit võimalikult sügavale sisse lükata ja siis luku ja võtme kõrval kägardatud paberitükki põletada.
Luku võib aidata üles sulatada ka see, kui lukuauku soojendavat geeli (kasutatakse lihasvalu leevendamiseks) pritsida.
Parim variant on seda probleemi üldse ennetada ja pärast auto lukustamist lukuaugud näiteks õhukese magnetteibiga katta. Uuesti autot vajades tuleb teip jäävabade lukkude pealt maha tõmmata ja ongi kõik.
Puhastamine ja pesemine
Et soola auto jalamattide pealt maha saada, tuleb neid pesta äädikalahusega (umbes neli osa vett ühe osa äädika kohta). Äädikas peaks suutma soolajäljed ära lagundada.
Mis roostesse puutub, siis parim viis sellega tegelemiseks on seda ennetada. Näiteks tasub sagedamini autopesulat külastada ja sedasi proovida vältida soolajääkide kogunemist ja seega ka hilisemat roostetamist.
Selleks, et auto alune soolast ja mudast puhtaks saada, võib soojematel talvepäevadel (või pärast suuremate külmade möödumist) proovida üht kodust lahendust – auto alla tuleb pooleks tunniks üks madalamat sorti vihmuti käima panna.
Aku
Vanemat sorti aku tasub enne välja vahetada, kui see külma ilmaga jonnima hakkab. Kui aku tõepoolest on vana või kaheldavas seisukorras, tuleb see eriti madalate temperatuuride ajal igaks juhuks ööseks sooja tuppa või garaaži tõsta. Samas tuleb aku hoiustamisega ettevaatlik olla, kuna selles on happed, mis võivad erinevaid pindu söövitada. Aku sisu on kergestisüttiv. Seega tuleb see lahtistest leekidest ja küttekehadest eemal hoida
Kui pole tahtmist hakata akut välja vahetama või kui selle vahetamise vajadus on ebaselge, tuleks auto sedasi parkida või garaaži ajada, et mittekäivituva auto korral oleks akule käivitusjuhtmetega (krokodillid) kerge liigi pääseda.
Kui auto jääb kinni
Igaühele ei meeldi seda ehk tunnistada, aga varem või hiljem jäävad enamus autojuhte talvel jää ja lume sisse kinni. Kui auto kergest edasi-tagasi jõnksutamisest ei piisa, siis enamasti on abi sellest, kui panna maha midagi, mis parandaks rehvide haardumisvõimet. Igaks juhuks tuleks pakisuumis paari bituumensindlit hoida. Hädaolukordade jaoks võiks kaasas kanda näiteks soola ja liivaga täidetud purke, puulaudu, puldanriiet või vana kummist vannitoamatti, mis on pikuti pooleks lõigatud – kõik need materjalid aitavad kummide haaret parendada Olude sunnil võib kasutada ka puuoksi või auto jalamatte.
Küllap on see ütlematagi selge, aga mitmeid talviseid autoprobleeme saab ennetada, kui lasta autole ennetähtaegne ülevaatlus teha. Seda võib nii ise teha, kui ka asjatundja palgata, aga üle tuleks vaadata kõikide vedelike seis (kaasa arvatud aknapesuvedelik), kogu auto juhtmestik, süüteküünlad ja mis peamine, radiaatori jahutusvedelik (antifriis). Ühtlasi tuleb kontrollida rehvide haarduvust ja seda, et nad ikka täis oleks. Selleks, et olla valmis võimalikuks pikemaks kinnijäämiseks, tuleb kokku panna nii-öelda hädaabikomplekt, kus on lukusula, aknapesuvedelik, käivitusjuhtmed (krokodillid), liikluskoonused, eristusmärgid ja signaalraketid, lisaks veel tekk, snäkid ja vesi.
Toodud näpunäidete abil saab oma talvised sõitmised pisut muretumaks muuta ja ootamatuteks raskusteks valmis olla.
