Tänapäeval on aednikel võimalus muuta oma aed meelerahu ning looduse ilu ühendavaks Jaapani teeaiaks.
16. sajandi lõpuks kandus peensusteni väljatöötatud Jaapani teetseremoonia läbiviimine elumajast eraldi aiakesse rajatud teemajja. Külalised kõndisid teemajakesse jõudmiseks mööda kitsast aiateed, mida nimetatakse ’roji’ – sel moel said nad enne erilise atmosfääriga teemajja sisenemist nautida aia pakutavat rahu ning vabanesid soovimatutest muredest ja pingetest.
Näpunäide. Eesti tuntuim Jaapani aed asub Kadrioru pargis ning selle koosseisu kulub ka teeaed. Selle külastamine annab ehk häid ideid omaenda Jaapani teeaia rajamiseks
Aia kujundus
Traditsioonilised Jaapani teeaiad on jaotatud kaheks erineva kujundusega alaks, mida eraldab lihtne piire nagu bambusvärav või samblaga kaetud kivimüürike, millesse oli jäetud läbipääsu võimaldav avaus. Aia välimine pool oli traditsiooniliselt mõeldud külastajate ligimeelitamiseks ja teetseremoonia ootusärevuse loomiseks. Roji ehk aiatee võib konstrueerida näiteks astmekividest, aga see võib olla ka ümber karpkalade tiigike ehitatud laudtee. Roji kujundamisel saab valida mitme võimaliku lahenduse seast, millest tuleb allpool pikemalt juttu.
Välimine aed
Üldjuhul koosneb teeaia välimine osa dekoratiivpuudest, paarist põõsast ja rohelisest taimest. Samuti on seal oma koht vee-elemendil (väike juga, tiik või bassein). Rõhutamaks üleminekut saginat täis välismaailmast rahulikku loodusesse, on traditsioonilised Jaapani teeaiad üsna puudeküllased ja maalähedased. Teeraja valgustamiseks kasutatakse üksikuid laternaid, mille hulk sõltub vajadusest ning teeraja pikkusest.
Puhastusala
Sisemisse aiaossa viiva sissepääsu eest leiab reeglina kivist veeanuma, kus külastajad saavad nii suud loputada kui käsi pesta. Taolisi madalaid veeanumaid nimetatakse ’tsukubai’ ning traditsiooniliselt paigutati need madalale maapinna lähedale, nii et külastajatel ei jäänud üle muud kui kummarduda või põlvitada. Kombekohaselt seisab risti üle anuma kulp ning kivianuma alune on enamasti kaetud kruusakihiga – see on mõeldud„peegeldama“ ookeani. Suuremas osas Jaapani aedades on alati vähemalt üks vee-element, aga selle puudumisel kasutatakse vee sümboliseerimiseks kive ning kruusa.
Aia kese
Traditsioonilisi kujundusreegleid järgides muutub maastikupilt mööda aiarada aia sisemise või keskse osa poole liikudes üha rahulikumaks ning vaiksemaks. Aia sisemises osas ei kasutata õistaimi, vaid külastajad saavad nautida varjuliste sõnajalgade ning enamasti mägisematel aladel kasvavate sammalde ning madalate põõsaste ilu. traditsiooniliselt jäeti vaid teemajakesse üksainus kaunis õis. Teemaja ise ehitati lihtsatest materjalidest ning see oli omamoodi askeetlik, et miski ei takistaks ümbritseva looduse nautimist. Ennekõike ongi teeaia kujundamise peamine põhimõte lihtsus. Tänapäeva aiaomanikud ning maastikukujundajad saavad siiski valida oma aeda mis tahes sobivana tunduvad elemendid.
Ka lihtsust silmas pidades on Jaapani aia kujundamisel võimalik valida sadade erinevate lahenduste seast. See ei tähenda, et kõike peaks korraga kasutama, vaid pigem tagab see lõpmatute kombinatsioonide võimaluse, millega igaüks katsetada saab.
Näpunäide. Mõned taimed, mida võiks Jaapani teeaeda lisada:
- Vahtrate perekonnas on hulgaliselt erinevaid puid ja põõsaid, mille seast valida. Olemas on nii punaste, roheliste kui kirjude lehtedega taimi.
- Männid.Jaapani aedades kohtab sageli näiteks musta mändi, mis aitab aeda struktureerida ning annab omanäolise visuaalse efekti.
- Nandiina ehk Nandina domestica.
- Eelistada võiks pigem puhmastena kasvavaid liike, mis ei hakka aias liialt laiutama.
Ehkki teeaias õistaimi reeglina ei kasutada, võib mõningaid kauneid õisi siiski siia-sinna paigutada, et aed rohkem metsamaastikku meenutaks.
- Asalead. Õitsevad kevadel.
- Jaapani kontpuu.Õitseb kevadel.
- Õitsevad enne lehtimist.
Kõik need taimed on võrdlemisi külmakindlad ning saavad hakkama erinevates tingimustes. Teatud liigid võivad end lausa ise hakata edasi ajama, seepärast tasub taimede ostmisel ka asjatundjatega konsulteerida.
Vesi
Nagu eelnevalt mainitud, leidub pea iga traditsioonilise Jaapani aia kompositsioonis mingil kujul vesi. Igasse aeda leiab mõne sobiva vett integreeriva kujunduselemendi, tuleb lihtsalt arvestada nii maastikutüübi kui planeeritava hooldatavusastmega.
Näiteks sobib lihtsaks vee-elemendiks suur kivi, mille keskel on süvend vihmavee kogumiseks. Tegu on üleni loodusliku lahendusega, mis ei nõua mingisugust eraldi hooldamist. Süvendiga kivi saab paigutada kuhu iganes ning mitu taolist kivi lasevad veel juba arvestataval määral mõjule pääseda. Kompositsiooni saab täiendada õigesti paigutatud bambusevarte abil, mida mööda vesi justkui torust kivianumasse tilgub. Kivianuma ja bambustoruga veelahendust nimetatakse tegelikult ’shishi-odosh’i ehk seade kitsede peletamiseks.
Kuna traditsiooniliste Jaapani aedade kitsaskoht on enamasti ruumipuudus, ei kohta teeaedades reeglina suuri tiike. Väiksemaid tiike ja veevorme saab aga edukalt ka piiratuma territooriumi peale mahutada ning need aitavad muuta aia tõeliseks orientaalseks paradiisiks. Tiigis elutsevad karpkalad ja veepinda kaunistavad vesiroosid loovad mõnusa atmosfääri tundide pikkuseks mõtisklemiseks ning looduse imetlemiseks.
Paljudes teeaedades leidub isegi väikeseid jugasid. Tegelikult pole neid sugugi nii keeruline luua kui võiks arvata. Kihiti laotud kivide abil saab ehitada lihtsa kärestikulise astmestiku, millest voolav vesi jõuab kivikausi või väiksesse tiiki. Kaldpinna puhul võib otsustada ka keerukama lahenduse kasuks ning konstrueerida juga selliselt, et see asetseks kohe aiatee kõrval kalde peal, nii et tulemus jääb väga loomulik. Jaapani aia loomisel on oluline püüda võimalikult loodustruuks jääda. Erinevalt läänelikust maailmavaatest ei püüa jaapanlased loodust enda suva järgi ümber korraldada, vaid lihtsalt tõlgendada ning peegeldada looduses leiduvaid kompositsioone omaenda lihtsate kujundusvõtete kaudu.
Vee-elementide juures saab kasutada mitmeid idamaise päritoluga taimeliike. Vesiroosid, lootosed, kukerpuulised, Jaapani aukuuba, Jaapani iiris ja õitsevad kirsipuud. Bambuse ning kivide kasutamine aitab püüda Jaapanile omast atmosfääri
Teeaia kujunduselemendid
Aiatee valgustamiseks võib kasutada erineva kujundusega laternaid. Jaapani stiilis suur kivilatern – ’kotoji doro’ – aobib juba iseenesest aia keskseks elemendiks, ent valida saab lihtsamategi kujunduste vahel.
Aiateed kavandades on soovitatav lasta sel paar siksakki teha. Jaapani aedades ei kasutata sirgeid jooni. Teeaia jaoks sobib suurepäraselt näiteks maapinnast kõrgemale konstrueeritud laudtee, mis kulgeb mööda tiigikallast või vee-elementide äärest. Väikesed kivist või puidust sillakesed annavad samuti hea efekti. Madalasse vette väljaulatuvate astmekivide paigutamine on iseäranis kena viis Jaapani aedadele omast meeleolu edasi anda.
