Üheksa näpunäidet norskamise vastu

7274
norskamise vastu

Norskamine on üsna tavaline unehäire, mida esineb 40 protsendil meestest ja 25 protsendil naistest. Norskamine tähendab une ajal purisevate, kriipivate ning korisevate häälitsuste tegemist. Norskama hakkamise tõenäosus kasvab koos vanusega ning 55-84 aastaste seas norskab juba iga kolmas inimene. Norskamine on levinud probleem ning sel võivad olla tõsised meditsiinilised ja sotsiaalsed tagajärjed. Järgnevad näpunäited aitavad norskamise vastu võidelda ning tagada rahulikuma une.

Norskamise vastu külili magades

Selili magamine suurendab norskamise tõenäolisust ning kõhuli magamine tekitab jällegi kaelas liigseid pingeid. Seepärast soovitataksegi magada pigem külje peal.

Kaalust alla

Ülekaal, eriti just kaela piirkonnas, hakkab suruma hingamisteedele ning see võib lõppeda hingamisteede osalise kokkulangemisega.

Ei alkoholile ja rahustitele

Alkohol ning unerohud pärsivad kesknärvisüsteemi funktsioneerimist ning lõdvestavad kaela- ja lõualihaseid. Nende tarbimise tulemusena kasvab norskama hakkamise tõenäosus. Ühtlasi mängivad nimetatud ained rolli sellise ohtliku häire nagu uneapnoe kujunemise juures, mida on omakorda seostatud südame-veresoonkonna haigustega. Et norskamise vastu võidelda ei tohi alkoholi ja rahusteid kunagi koos tarvitada. Muidugi ei tohiks neid üldse koos tarvitada. Kui täiendavate abivahenditeta (unerohi või alkohol) uinumine valmistab probleeme, tasub pöörduda arsti poole.

Allergiate ravimine

Kroonilised hingamisteede allergiad sunnivad meid magades suu kaudu hingama ning võivad seega samuti norskamist põhjustada. Abi võib olla sellest, kui vahetult enne magamaminekut allergiaravimit võtta. Kinnise nina puhul võiks nina loputada käsimüügist saadava soolalahusega või paigaldada tuppa õhuniisuti.

Hambakaitsmed

Arstid ja hambaarstid soovitavad ka norskamisvastaste hambakaitsmete kandmist. Need aitavad hambaid koos hoida ega lase alalõual olevatel lihastel liiga lõdvaks muuta.

Ei suitsule

Norskamise vastu võitlemisel on oluline suitsule ei öelda. Suitsetamine kahjustab hingamisteid.

Regulaarsed magamisajad

Oluline on end piisavalt välja puhata ning seepärast soovitatakse iga päev kindlal ajal magama minna ja üles ärgata.

Lisaks võib veel proovida seda norskamise vastu aitavat käepaela.

Rasedusaegse norskamine

Mõnikord kaasneb norskamine ka rasedusega. See võib olla tingitud nii suurenenud kehakaalust kui sellest, et rasedusega seotud hormonaalsed muutused põhjustavad lihastoonuse langust. Norskamine võib aga takistada lapseni jõudvat hapnikuvarustust ning selle probleemiga tuleks kindlasti arsti poole pöörduda.

Norskamise vastu võib abi olla veel sellest, kui end magades pisut kergitada – nii väheneb hingamisteedele avaldatav surve ja hingamine muutub kergemaks. Selleks võib klotsid voodijalgade alla panna ning tervet voodipeatsit tõsta või lisapatjade abil iseenda ülakeha toestada. Oluline on just terve ülakeha ning mitte ainult pea kergitamine, sest viimane võib hingamisele hoopis takistavalt mõjuda.

Tugev norskamine võib osutada mõnele tõsisemale unehäirele nagu uneapnoe. Üldjuhul tasub arsti poole pöörduda järgnevate märkide ilmnemisel:

  • kui keset ööd tekib lämbumistunne ja leiate end õhku ahmimast
  • kui norskamine hakkab teisi inimesi häirima
  • kui magades ei õnnestu end ikka välja puhata
  • kui päevasel ajal kimbutab pidevalt kurnatus
  • kui üles ärgates esineb peavalu
  • kui on täheldada kaalutõusu
  • kui esineb keskendumis-, tähelepanu- ja mäluhäireid
  • kui teiste sõnul tekivad teil magamise ajal hingamispausid

Uneapnoe mõjutab tugevalt igapäevaseid tegevusi ning tõstab ka veresoonkonna haiguste tekkeriski. Seetõttu ei tohi uneapnoet niisama ravimata jätta.
Norskamise vastu aitavad vahendid.

Abi saab nii elustiilimuutustest, operatsioonist, hambakaitsmetest kui CPAP ehk püsiva positiivrõhu seadme kasutamisest, mis põhimõtteliselt suunab magajale pidevalt õhku suhu ning hoiab hingamisteed sel moel avatud.