Sisukord (vajuta et avada)
Spinat arvatakse olevat Pärsia päritolu köögitaim. 12. sajandiks oli see juba üle kogu Euroopa levinud ning muutus väärtuslikuks lehtköögiviljaks, mida tunti just tervislikkuse poolest. See maine saadab spinatit tänini. Spinatit (ja kreemist kastet) sisaldavate toitude kirjeldamiseks kasutatakse sageli viidet Firenze linnale Itaalias (ingliskeelses kultuuriruumis ‘Florentine’). Üldlevinud selgituse kohaselt pärineb see nimetus 16. sajandist ning on seotud Prantsuse kuninga Henri II itaallannast naise Katariina di Mediciga. Legendi järgi olevat just Katariina olnud see, kes Prantsuse õukonnale spinatit tutvustas ning oma Itaalia päritolu mälestamiseks otsustas ta iga spinatit sisaldava roa nimetada oma kodulinna – Firenze – järgi.
Spinat kuulub rebasheinaliste, varasemalt tuntud kui maltsaliste sugukonda, kus leidub teisigi kõrge toitainesisaldusega supertoite nagu punapeet, lehtpeet ehk mangold ja kinoa. Spinat isegi maitseb veidi nende moodi, ühendades endast peedilehtedele kibeduse ja mangoldi kergelt soolaka maitse. Üldjuhul võib poest leida kolme tüüpi spinatit: käharat, poolkäharat ning siledalehelist.
…Meremees Popeye
Spinati kohta liigub palju erinevaid jutte ja tarkusterasid. Üks tuntumaid seosed käib aga USA koomiksi- ja multifilmikangelase meremees Popeye kohta, kes olevat oma jõu saanud just spinatit süües. Niipea kui silmapiiril terendas oht, avas piipu popsiv meremees lihtsalt spinatikonservi. Seda süües hakkasid legendaarse tegelase musklid kohe paisuma ning vastleitud jõu abil sai ta oma vastastest alati jagu. Ehkki spinatilehed sisaldavad kahtlemata hulganisti kasulikke ühendeid, ei ole tegu siiski päris nii ebamaise taimega, kui Popeye’d vaadates tundub.
Toitained
Spinatit saab poodidest aastaringselt, aga taime õige hooaeg kestab kevadest suveni (märtsist-juunini). Spinat on tuntud kõrge toiteväärtuse poolest. Seda on alati peetud imetabaseks taimeks, millel tähelepanuväärne omadus anda energiat, suurendada elujõudu ja parandada vere kvaliteeti. Sel kõigel on ka täiesti mõistuspärane selgitus – nimelt sisaldab spinat suures koguses rauda. Raud mängib keskset rolli punaste vereliblede töös ning need omakorda aitavad hapniku transportimise, energia tootmise ja DNA-d sünteesi juures. Spinat on ka väga hea K-, A-, C-vitamiini ja foolhappe allikas ning lisaks sellele leidub spinatis veel mangaani, magneesiumi, rauda ja B2-vitamiini. K-vitamiin on oluline luude tervise jaoks ning raske on leida taime, mis oleks K-vitamiini poolest rikkam kui spinat. Peale spinati on kõrge K-vitamiini sisaldusega lehtkapsas, brokoli ja peakapsas.
| 100 grammi spinatit sisaldab: | ||||
| 23 kalorit | 3 g valku | 0 g rasva | 4 g süsivesikuid | 2 g kiudaineid |
Näpunäide.
Spinatist süüa tehes ei maksa kogustega koonerdada. Kuna spinat sisaldab palju vett, kaotab see kuumutades umbes veerandi massist.
Teadusuuringud
Spinati tumerohelised lehed on märgiks sellest, et taim sisaldab suures kogused klorofülli ja tervist tugevdavaid karotenoide (beetakaroteeni, luteiini, zeaksantiini). Need fütokemikaalid on põletikuvastase ja vähivastase toimega ning mängivad olulist rolli hea silmanägemise hoidmisel, aidates ennetada kollatähni kärbumist ja hallkaed.
Spinatis leidub küll palju rauda, aga siiski mitte nii suurel hulgal, kui alguses arvati. Kuulujuttude järgi panid teadlased esialgsete numbrite avaldamisel komakoha valesse kohta. Siinkohal tuleb ära märkida, et rauda on kahte sorti: heemset ja mitteheemset. Heemne raud pärineb loomsetest allikatest ning seda omandab organism kõige kergemini. Mitteheemne raud on aga taimne raud (nagu spinatis) ja seda on meie organismil mõnevõrra keerulisem omandada. Rauapuudusaneemiat põdevatel või rasedatel taimetoitlastel soovitatakse aga söögilaua tasakaalustamiseks just suures koguses rohelisi lehtlöögivilju süüa.
Spinati valimine ja säilitamine
Värske spinat peaks olema keskmiselt rohelist kuni tumerohelist värvi ega tohiks olla närtsinud või mädanenud. Spinatit on kõige parem hoida külmkapis kilekotti pakituna (mitte kokkusurutuna). Sedasi püsib see värskena umbes neli päeva. Kindlasti ei tohi hakata spinatit enne külmkappi panemist üle pesema, sest niiskuse mõjul hakkab see mädanema. Teisalt aga tuleks spinat enne söömist alati üle loputada – lehtedel võib olla mullaosakesi ja kemikaalide jääke. Toorel spinatil on mahedam maitse kui küpsetatud spinatil. Mõnede kirjelduste kohaselt jätab küpsetatud spinat pisut metalse maitse suhu. Küpsetamisel on soovitatav keetmise asemel pigem aurutamise, kiire praadimise või mikrolaineahju kasuks otsustada. Nii läheb vähem toitaineid kaotsi.
Näpunäide: Hea on osta näiteks külmutatud spinatit. Neid müüakse ka klotsidena külmutatuna, mida on mugav erinevatesse toitudesse lisada (näiteks külmutatud herneste asemel).
Ohutus
Spinat sisaldab suures koguses oksalaati ning need inimesed, kel on olnud probleeme oksalaati sisaldavate neerukividega, peavad spinati söömisega ettevaatlikud olema. Madala oksalaadi sisaldusega dieedi puhul on piiriks tavaliselt 50 mg oksalaati päevas. Spinat sisaldab aga rohkem kui 50 mg oksalaati, nii et seda tuleks pigem vältida. Loe ka siit.
Lisaks sellele on spinatis palju oksaalhapet, mis võib suurtes kogustes tarvitatuna hakata pärssima teiste oluliste toitainete imendumist (näiteks kaltsiumi). Arvatakse, et spinati kergelt läbiküpsetamine aitab oksaalhappe hulka vähendada.