Savise mulla parandamine

4121

Vaja läheb:

  • aiakindaid
  • mõõdulinti
  • mullafreesi, suuremat aiaharki või kartuliharki
  • sõelutud komposti või muud huumust
  • jämedateralist liiva

Savisele mullale saab küll edukalt peenraid rajada, aga seda tuleks parema kasvukeskkonna loomiseks siiski parandada. Seda on vaja õhutada ning sinna olulisi toitaineid lisada. Tavaliselt jääb savimuldades puudu taimede ning neid toetavate mikroorganismide jaoks vajalikest orgaanilistest ühenditest. Õnneks on savise pinnase parandamine igaühele jõukohane.

Näpunäide. Mulla tekstuuri muutmiseks tuleb pinnasesse segada suurel hulgal (ning mitmes etapis) erinevaid mullaparandajaid. Aegamööda toob see kaasa mullastiku tingimuste paranemise ning peenarde rajamine või maaharimine muutub tulemusrikkamaks.

Töödeldav ala

Väiksemate alade kaupa töötades on vajamineva materjali hulka kergem välja arvutada. Samuti ei pea muretsema, et hoovihmad või tugevad tuuled toitaineid mullast välja uhaksid. Lihtsamalt öeldes tasub suurem maalapp väiksemateks, umbes kolm korda kolm meetrit ruutudeks jaotada. Kel mõõdulinti käepärast pole, võib maad ka sammude abil mõõta ( kolm pikemat sammu). Iga kolmemeetrise lapikese kohta läheb vaja umbes 0,7-0,8 kuupmeetrit liiva ja teist samapalju komposti (huumust).
Pinnase läbikaevamine

Savist pinda kattev must mullakiht on tavaliselt kaunis õhuke ning esimese asjana tulekski peamine mullakiht umbes 15-20 sentimeetri sügavuselt läbi kaevata ja ümber keerata. Kõige hõlpsam on seda teha mullafreesi abil, aga tavaline aia- või kartulihark sobib samuti suurepäraselt. Ebameeldivate villide ennetamiseks tuleks viimasel juhul tingimata kindaid kanda. Esimest korda käsitsi kaevates tuleb tööga kannatlik olla, sest savi hakkab kergesti kokku ning kamakaid on raske lõhkuda.

Näpunäide. Märg pinnas töötlemiseks ei sobi, sest nii pressitakse muld lihtsalt tihedamaks. Seepärast tuleb maal alati lasta ära kuivada.

654

Huumus

Kui töödeldav pinnas on ettevalmistatud, tuleb sinna huumus peale laotada. Selleks on hea lameda otsaga labidat kasutada ning kompost lihtsalt mulla peale laiali loopida. Tulemus peaks siiski võimalikult ühtlane jääma. Lisaks lämmastikule ja muudele taimede kasvuks vajalikele toitainetele sisaldab kompost ehk kuumus ka erinevat tüüpi kasulikke baktereid ja mullaseeni. Erinevad mikroorganismid aitavad lagundada taimede jäänuseid ja hoiavad mulla heas korras. Huumusega segatud muld peaks omandama märksa tumedama värvuse ning tunduma vähem teraline. Peos kokkupigistatud muld peaks vormi hoidma.

Näpunäide. Orgaanilist materjali lisades tuleks koguseks arvestada umbes 25-50% mulla mahust ehk 20 sentimeetri sügavuselt läbikaevatud pinnasele tuleks lisada umbes kümne sentimeetri paksune kiht komposti).

Liiv

Kui kompost on mulda segatud, tuleb liivaga täpselt samamoodi talitada ja muld uuesti läbi kaevata. Töö lihtsustamiseks tasub võimaluse korral kasutada laoturit. Pärast liiva lisamist tuleb muld kaks korda läbi kaevata (kord piki aialappi, kord põiki). Liiv aitab rasked savised mullakamakad väiksemaks teha ning seepärast on korralik läbitöötamine väga oluline. Lõppkokkuvõttes jääb muld küll savikarva, aga peaks peos varasemast teralisem ja muredam tunduma.

Näpunäide. Kui tegu on väga raske savimullaga, võib liiva lisamine pinnast veelgi tihendada. Sel juhul võiks liiva üldse ära jätta ja panustada eelkõige kompostile.

655

Mulla happelisus

Mulla pH taseme mõõtemiseks võib kasutada suuremates aianduspoodides müüdavaid mõõtekomplekte. Tulemustest saab teha omad järeldused ning asuda vajadusel pH taset korrigeerima. Suurem osa aedvilju ja muid põllukultuure eelistab näiteks pH taset vahemikus 6.2-6.8. Mõnel juhul võib soovitatav näitaja ka varieeruda.