Puude istutamine – hooldamine

1454

Kui aeda on istutatud uus puu, tuleb seda ka vastavalt hooldada. Mõned liigid nõuavad rohkem vaeva ja tähelepanu kui teised, ent teatud üldiste juhiste järgimine kindlustab igale puule pika eluea.

Niiskus

Esimese paari kasvuaasta jooksul tasub pikemalt (umbes nädal või enam) kestvate põuaste perioodide järel noortel puudel silm peal hoida, et veepuudusele vajadusel kiiresti reageerida. Niipea kui on näha longu vajuvaid lehti või puu ümber kõvaks kuivanud pinnast tuleb puule ohtralt juua anda. Seejuures tuleb seda teha aeglaselt, et vesi kindlasti maasse jõuaks imenduda. Kastmine ergutab puud juuri sügavamale maasse ajama. Lisaks on soovitatav puualune multšiga katta.

Näpunäide. Noorte puude kastmisvajaduse rahuldamiseks võiks soetada spetsiaalse kastmiskoti. Sel moel pole vaja muretseda, et puud varases kasvufaasis veepuuduse käes kannataksid. Multšides tuleb jälgida, et multšimaterjal ei puutuks vastu puutüve.

Kaitse kahjurite ja ilmastikutingimuste eest

Noored puud vajavad kaitset erinevate näriliste, külmakahjustuste, päikesepõletuse, muruniidukite ja trimmerite eest. Näiteks hiired ning küülikud kipuvad talvel lumepiirilt noorte puude koort närima, aga kuna toitaineid transportivad puukiud asuvad vahetult koore all, saavad paljaks näritud tüvega puud kevadel puhkeperioodi lõppedes sageli hukka. Trimmerid on samuti sagedased koorekahjustuste põhjustajad. Puutüvede kaitsmiseks piisab tavaliste odavate plastkaitsmete paigaldamisest. Kui päikesepaiste käes olev puutüvi paisub soojenedes kiiremini kui varju jääv külm osa on tulemuseks niinimetatud külmalõhed. See võib puutüve sisse suuri haavu tekitada. Päikesepõletus ohustab noori puid aga eelkõige siis, kui need varjulisest kohast järsku otse päikese kätte tõsta. Selle vastu aitab aga puutüvede õigeaegne varjutamine.

Mõned igihaljad puud vajavad samuti talvise päikese ning tuule eest kaitset. Noori puid tuleks hilissügisel enne maapinna külmumist veel korralikult kasta. Selleks, et igihaljast lehestikku kuivatava talve eest kaitsta, on olemas lausa eraldi pihustatavad lahused.

608

Väetamine

Äsjaistutatud puid pole üldjuhul vaja kohe väetama hakata. Olenevalt pinnase omadustest ning kasvutingimustest võib see hiljem siiski kasulik olla.

609

Toestamine

Selleks, et tuuled ja muud ilmastikunähtused noortele puudele liiga ei teeks, on teinekord vaja neid toestada. Õigesti paigutatud toed soodustavad puutüve arenemist, aga tugede paigaldamisel tuleb alati arvestada konkreetse puuliigi vajaduste ning vastavate juhistega.

Näpunäide. Toestavaid konstruktsioone tuleb kindlasti regulaarselt kontrollida, et need ei hakkaks pidevalt kasvavat puu toestamise asemel hoopis vigastama.

Tagasilõikamine

Puid on soovitatav juba varakult tagasilõikamisega harjutada. Terve ja ilusa puu saamine nõuab regulaarset ning oskuslikku tagasilõikamist, millega tuleks algust teha juba esimese istutusjärgse kasvuperioodi lõpus, kui puu on puhkeseisundis. Eemaldada tuleb kõik surnud, haiged ja puseriti kasvavad oksad. Kui puul peaks olema üks põhitüvi, siis tuleb lõikamisel sellega arvestada ning liialt domineeriva hakkavad harud maha võtta. Iseäranis hoolas tuleb olla just noorte (alla viieaastaste) puudega (ehkki päris nudiks ei soovitata neid ka lõigata). Enne lõikustöö kallale asumist tasub end kurssi viia konkreetse puuliigi vajaduste ja vastavate näpunäidetega.

610

Näpunäide. Lõikamisel tuleb alati kasutada puhtaid ja teravaid tööriistu ning kogu tekkiv praht koheselt ära visata.