Punase veiniga harjumine kuue lihtsa sammu abil

1806

Paljud eelistavad valget veini punasele. Viimase maitse tundub lihtsalt, kuidas öeldagi, liiga „kuiv ja parkiv“ ja mis siis muud üle jääbki, kui aina valget veini nautida.

Punast veini (nagu ka kohvi) tuleb õppida nautima. Põhjuseid, miks punast veini paremini tundma ja armastama õppida, on mitmeid: see on südamele hea, sobib suurepäraselt tugevamaitseliste ja –lõhnaliste toitude kõrvale ning lisab einestamisele pisut põnevust (alustuseks valged veini ning hilisem õhtutund tõotab juba punase veini valikut). Toodud põhjustest parim on punase veini ja tugevamaitseliste toitude sobivus.

Miks harjutada end punast vein nautima?

Asi taandub maitsete tasakaalule. Kui toeka veisefilee prae juurde serveeritaks kõrvalroana hõrk riisipuding, ei pääseks selle maitse löögile. Veiseliha kõrvale keegi ilmsel riisipudingut ei pakuks, bataadirooga aga küll. Bataadid on magusa maitsega, aga neid on liha kõrval teatud hulgal ja neil on oma tekstuur. Riisipuding samas on lihtsalt hõrk. Tegelikult on asi selles, et riisipuding muutub tähelepandamatuks. Kui veisefilee kõrvale juua Chardonnay’d – muutub ka see tähelepandamatuks. Ilmekus ja väljapaistvus tingivad vajaduse punase veini järele.

Toekamate roogade kõrvale Chardonnay serveerimine pole mingi patt, see on lihtsalt tasakaalu küsimus. Kui filee kõrvale pakkuda nii kartuliputru, makarone kui juustu, siis peetakse seda kompotti reeglina tasakaalustamatuks. Krõmpsuv salat ja kartulid sobivad aga omavahel kenasti. Teisest küljest varjutab kvaliteetne Cabernet Sauvignon täiesti ära näiteks merikeele filee. Taldrikul võib ju merikeele filee olla, aga selle maitse läheb kaduma, punane vein lihtsalt ei lase sellel esile tulla. Kala juurde tuleb igal juhul juua kergemat veini.

Melonit, vahest ka aprikoose või virsikut meenutavat Chardonnay’d võiks pakkuda maitse poolest sobilikemate roogade kõrvale (näiteks kana, kala või teinekord isegi sealiha). Vein täiendab toidus leiduvaid maitseid ja see muudabki eine heaks. Tegelikult ongi vein ju toidupoolis ja see on mõeldud toidu kõrvale serveerimiseks. Lõpuks taandub asi muidugi maitsete tasakaalule.

Punasel veinil on mitmeid omadusi, mis muudavad selle toekamate toitude kõrvale sobivaks. Pikantsed punased või lillad viinamarjakestad mängivad veini maitses ja iseloomus keskset rolli. Punased veinid võivad olla piprased, pikantsed, ploomised või karamellised ja puuviljased, aga vaid vähesed punased veini on magusad. Valge veini joojate jaoks on see teatav pöördepunkt, kuna paljud valged veinid on sildi järgi küll kuivad, aga neil on tänu värskele puuviljasusele siiski teatav magusus. Magusad joogid jällegi ei leia toeka fileetüki, hautise, pikkpoisid või grillribidega ühist keelt – nende juurde on vaja punast veini.

602

  1. Osta tuleb „küpseid“ ja „ümaraid“ veine.Põhimõtteliselt on need kuivad veinid, aga neil on tumedate puuviljade maik. Põldmarju meenutavad maitsenoodid sobivad kvaliteetse ribi või burgeri kõrvale paremini kui küpse meloni maitsed.Veinipoodi külastades võiks nõu paluda poe juhatajalt, omanikult või asjatundlikult müüjalt. Soovitud külluslike maitseid võiks kirjeldada märksõnadega: puuviljane, küps, lopsakas, tumedate puuviljadega, ümar, külluslik, põldmarjane, kirsine. Karamellise ja puuviljase iseloomuga veinides võib aimata teatud magusust, ehkki vein ise ei ole magus. Küllusliku iseloomuga veini vastand on n-ö õhuke vein, milles ei ole tunda küpsete viinamarjade aroomi ja maitset.

    2. Keskmiselt täidlased veinid. Teatud toitude juurde on kõige paremad täidlased veinid, aga alustuseks on head ka keskmiselt täidlased veinid. Need sobivad nii toidu kõrvale kui iseseisvaks tarbimiseks. Kerge punase veiniga võib alt minna, kuna see võib tähendada ebameeldivalt õhukese iseloomuga veine.

    3. Viinamarjasordid, mida proovida: Shiraz/Syrah, Grenache, Zinfandel (punane, mitte valge) ja vahest isegi Merlot ning Cabernet Sauvignon. Shiraz/Syrah, Grenache ja Zinfandel on üldjuhul pisut puuviljasema noodiga kui veinimaailma aadlikud – Merlot ja Cabernet Sauvignon. Viimaseks valikukriteeriumiks on aastakäik ja tootja. Veini teeb isuäratavaks just kasutatud viinamari. Nõuannete saamiseks tasub kindlasti asjatundja poole pöörduda.

    4. Etiketil olev info.Valida tuleks vaid selliseid veine, mille etiketil on ära toodud sordi nimetus (näiteks eelmises punktis nimetatud). Kindla sordiga seostatav vein on reeglina parem kui lihtsalt „punane“ vein.

    5. Hinnavahemiku kindlaks määramine. 5-euroseid ja kallimaid veine tuleks osta jaemüügist. Odavate veinidega võib ka alt minna, aga teinekord õnnestub üsna korralik vein leida. Vahemikus 6-13 eurot võib juba väga hea veini otsa sattuda.

    Kallimad veinid on tõesti paremad, sest reeglina seostub kõrge hind ka kvaliteetsemate viinamarjadega. Parimaid, mahlasemaid ja maitseküllasemaid tumedaid viinamarju kasvatatakse seal, kus kliima ja pinnas selleks kõige paremini sobivad nagu näiteks Napas, Sonomas või Californias USAs või Bordeaux’s või Burgundias Prantsusmaal. Viie euro eest nendest piirkondadest pärit punaseid veine ei leia. Samas toodetakse häid ning odavamaid veine mujalgi. Näiteks tasub proovida Austraalia ja Lõuna-Pransusmaa veine ning California või Central Coast geograafilise tähisega Põhja-Ameerika veine.

    6. Harjutamine. Vähemalt 240 ml klaasi tuleks valada umbes 90 ml veini ning lasta sel „hingata“. Sel ajal kui grill kuumeneb, võib näksida midagi meelepärast, näiteks kveekereid või juustu. Veiniklaas tuleb lauale asetada, sõrmed klaasi jalale panna ja vein keerlema lüüa. Nii pääseb õhk veinile ligi (mis punase veini puhul on oluline) ja mahendab tanniine (parkivat kuivust). Peagi saab veini keerutamine juba meeldivaks harjumuseks. Küpsised või saiad valmistavad maitsmismeeled veini jaoks ette, nii et veini ei maksa ilma toiduta proovima hakatagi. Esimese paari sõõmukesega tuleb veiniga kõikidest keelel olevatest maitsmispungadest üle käia (see parendab igal juhul veini maitset) ja vastu panna soovile see lihtsalt alal neelata. Kui grillitud liha on valmis, võib asuda tasakaalustatud einet nautima.

    Punase veini puhul tuleb olla otsusekindel ja mitte meelt heita, kui esimesed proovitud veinid pole kuidagi meele järgi – küll ära harjub.

 

  • Salat ei tohiks olla esimene käik. Salatikaste võib veini maitse happelisemaks muuta. Kui eelroog on siiski ilma lisapaladeta salat, on vein parem pearoa kõrvaseks hoida.
  • Veini ei maksa juua pärast hambapesu, suuvee kasutamist või kurgupastillide söömist.
  • Toit on punase veiniga harjumise juures põhiline. Esmalt peakski olema toit ja alles siis võib sinna juurde veini valida.

Ei tule just sageli ette, et juuakse ainult kohvi, ainult jääteed või ainult kokakoolat. Miks siis piirata end ainult valge või roosa veiniga? Lõppude lõpuks peavad maitsed ju omavahel tasakaalus olema.