Unetus on ajatu probleem, mis vaevab miljoneid inimesi üle kogu maailma. Mõne jaoks mõjub see vaid kergelt ärritavalt, teiste puhul toob suutmatus magama jääda kaasa olulise elukvaliteedi muutuse.
Unetuse seljatamine ja õhtuti korralikult uinumine võib osutuda raskeks ülesandeks ning paljude inimeste jaoks on siinkohal abi traditsioonilistest taimsetest ravimitest nagu näiteks palderjanijuurest.
Palderjan on külmakindel mitmeaastane õistaim, millel on magusalõhnalised valged või roosakad õied. See kasvab looduslikult mitmel pool Euroopas ja Aasias ning nüüdseks on see viidud ka Ameerika Ühendriiki. Palderjani teaduslik nimetus on Valeriana officinalis, aga seda tuntakse rahvasuus ka mitmete teiste nimede all: vallerjaan, ülekäijarohi, kassiviinad, krambirohi, rebase- ehk rabanduserohi, kassiputk, nõiarohi.
Palderjan ravimina
Ravimina kasutatakse peamiselt juuri, risoome (maa-alune võsu) ja stooloneid ehk võsundeid (horisontaalne vars). Üldjuhul kogutakse palderjanijuuri septembri paiku. Kuivatatud juuri võib kasutada teede ja tinktuuride valmistamiseks. Ülejäänud taimeosasid võidakse kasutada tablettide ja kapslite jaoks.
Palderjani tarvitamine ravi eesmärgil ulatub tagasi Rooma aega ja vanasse Kreekasse. Hippokrates kirjutas selle toimetest juba 2. sajandil ning Vana-Rooma arst Galenos soovitas palderjani kasutada unetuse korral. 16. sajandil kasutati palderjanijuurt värinate, peavalude, närvilisuse ja südamekloppimise leevendamiseks. 19. sajandi keskel uskusid paljud inimesed, et tegelikult palderjan hoopis põhjustab neid hädasid, mida peaks ravima ning taimest ei peetud enam lugu. Teise maailmasõja ajal kasutasid Britid palderjani aga õhurünnakutest tuleneva stressi leevendamiseks.
Erinevalt paljudest teistest taimsetest unerohtudest, tuleb palderjani tarvitada püsivalt pikema aja jooksul. Vaid nii on sellest kõige enam kasu, sest palderjani täielik toime avaldub aeglaselt üsna pika perioodi kestel.
Vastavate preparaatide tarbimine annab tulemusi enamasti pärast kuuajalist tarvitamist. Regulaarselt kasutades aitab palderjan paremini lõõgastuda ja ilma abivahenditeta uinuda. Mitmete erinevate uuringute kohaselt on palderjan paljude inimeste jaoks vaieldamatult kõige sobilikum looduslik abivahend nii püsiva kui ajutise unetuse puhul.
Šveitsis asuvas Nestlé uuringukeskus läbiviidud katsed näitasid, et 450 mg suurune kogus palderjani ekstrakti (vees lahustatud kujul) on unetuse ravimiseks kõige sobivam annus. Suurem doos põhjustab enamasti juba uimasust ega aita samas kuidagi paremini magama jääda. Seetõttu peab palderjani kui unetuse vastase rohu tarvitamisel olema olema väga tähelepanelik. Võid lugeda ka siit.
1982. aastal 128 inimesega läbiviidud kahekordse pimekatse meetodit kasutav uuring näitas, et lisaks unetusele on palderjanijuure rahustavast toimest kasu une kvaliteedi parandamisel laiemalt. Palderjani määratakse sageli rahustava unerohuna, ent sellest on palju kasu ka ärevusega seotud unehäirete puhul.
Erinevalt mitmetest teistest tavapärastest unerohtudest pole palderjan mürgine ega mõjuta inimeste võimet autot juhtida või rasketehnikaga tööd teha. Samuti ei võimenda palderjan alkoholi mõju.
Sõltuvalt kehakeemiast võib palderjanil mõne inimese jaoks olla ka teatud viivitusega ilmnev ergutav toime. Kui ainevahetuslikud tingimused on õiged, mõjub palderjani tarvitamine esmalt rahustavalt, aga mõne tunni möödudes järgneb sellele energiasööst. Unerohtu otsivatele inimestele pole selline toime kindlasti meeltmööda.
Mõned taimetargad soovitavad kasutada eelkõige värsketest ja mitte kuivatatud palderjanijuurtest tehtud preparaate. Väidetavalt vähendab see ülalkirjeldatud ergutava toime avaldumistõenäosust.
Kui sul esineb probleeme unetusega, siis kindlasti konsulteeri oma arstiga.
