Roosid kuuluvad kahtlemata ühtede kõige ilusamate lillede hulka ning neid on juba aastasadu hinnatud kõrgemalt kui mis tahes muid aias kasvavaid taimi. Kui roosidel siiski ka mõni puudus välja tuua, siis on selleks roosiõite üürike õitsemisaeg – vaid silmapilk ja juba on nad närbunud. Üks moodus sellest varjuküljest üle olla, on roosid ära kuivatada ning kaduvad õied sel moel surematuks muuta.
Paljude aednike ja roosiarmastajate arvates on roosiõite kuivatamine äärmiselt keeruline ning seda on raske käppa saada. Tegelikult suudavad pea kõik sellega hakkama saada. Vaja on lihtsalt kannatlikkust, pisut eelteadmisi ja õigeid töövahendeid. Kui vajalikud teadmised on omandatud ning materjalid varutud, võib igaüks oma lemmikroosidest veel pikalt rõõmu tunda.
Roosiõisi kuivatatakse peamiselt kahel levinud meetodil – õhu käes ja liiva sees. Lihtsam variant on roose niisama õhu käes kuivatada, kuivõrd selleks ei lähe vaja muud kui teravaid oksakääre, riidepuud, jupikest traati ning mõnd pimedat nurgakest, kuhu lilled kuivama riputada. Alustuseks tuleb soovitud roosid oksakääridega varre küljest võimalikult nupu lähedalt maha lõigata. Järgmise asjana tuleb võtta umbes 17-18 sentimeetrine traadijupp ning selle üks ots roosiõie sisse torgata ja teine ots riidepuu külge keerata, nii et roosiõis jääks tagurpidi alla rippuma.
Samamoodi tuleb talitada kõigi kuivatamiseks mõeldud roosidega. Seejärel võib roose täis poogitud riidepuu lihtsalt mõnda kuiva ja parajalt hämarasse kohta riputada ning oodata, et õied ära kuivaksid. Enamasti võtab rooside kuivamine umbes kaks kuni kolm nädalat.
Liiva sees kuivatamine on küll mõnevõrra keerulisem, aga tulemused kipuvad see-eest paremad olema. Selle meetodi puhul tuleb roosid varre pealt õitsemise kõrgajal maha lõigata, kui õie kuju on kõige ilusam. Õiele tuleks jätta umbes kahe-kolme sentimeetrine varrejupp. Seejärel tuleb võtta traadijupp ning torgata see läbi varreotsa õie sisse.
Järgmise sammuna asetatakse roosid peene valge liivaga täidetud karbi sisse. Liiva peab olema piisavalt palju, et roosiõied saaks sinna püstiselt sisse torgata. Äärmiselt oluline on kasutada just puhast valget liiva. Kui roosid on liiva sisse torgatud, võib hakata neid ettevaatlikult liivaga üle valama. Ühe karbi sisse võib panna mitu roosiõit – peamine, et igale õiele jääks piisavalt ruumi ning nad ei hakkaks üksteist muljuma.
Rooside liiva sees kuivatamine aitab paremini õie kuju hoida. Liiv tõmbab kroonlehtedest niiskuse välja ja säilitab roosi algsel kujul. Kui kõik roosiõied on ühtlaselt liivaga kaetud, tuleb karbi jaoks mõni jahe ning kuiv paik leida, kus roosid rahulikult kuivada saaksid. Kuivanud rooside ümbert tuleb liiv ettevaatlikult ära valada. Siin tuleb väga hoolikas olla, et mitte roose kogemata katki teha.
Erinevate kuivatamisvõtete selgekssaamine ja oma oskuste lihvimine võib küll aega ning praktikat nõuda, aga tulemused on seda igal juhul väärt. Rooside kasvatamine on rahuldustpakkuv hobi ja võimalus oma lemmikõied kuivatades igavesti alles hoida lisab aednikuharrastusele veelgi enam võlu.