Ilmselt on enamus lugejaid puutunud kokku krehvtise mädarõikaga. Varasematel aastasadadel kasutati mädarõigast eelkõige ravimina, aga praeguseks oleme harjunud seda pigem ahjuprae kõrvale sööma. Mädarõika tugev maitse pole kindlasti igaühe jaoks, aga parajas koguses on see suurepärane lisand nii veiseliha juures kui kanaliha-võileiva peal. Lisaks muule kasutatakse mädarõigast majoneesiga maitsestatud salatite sees ning tegelikult võib värskete salatite sisse lisada isegi pisut mädarõika lehti. Siin juhendis tuleb pikemalt juttu mädarõika ajaloost, kasutusvõimalustest ja kasvatamisest.
Mädarõika ajalugu
Mädarõigas kasvab looduslikult Ida-Euroopas ja Aasia lääneosas ning see on juba aastasadu leidnud kasutust ravimtaimena. Egiptlased tundsid mädarõigast juba 1500 aastat enne Kristust ja vanad kreeklased kasutasid seda nii alaseljavalude leevendamiseks kui ka armurohuna. 16. sajandi alguse Inglismaal kutsuti seda punaseks kapsarohuks ning seda leidus looduslikult mitmel pool Briti saartel. Kuna mädarõigast peeti „kõrgest soost inimeste tundlike kõhtude“ jaoks liialt kangeks, tarvitasid seda sajandi lõpus vaid talupojad ja lihttöölised.
Mädarõigas ravimtaimena
Mädarõigast on aastasadu kasutatud erguti, kerge lahtisti, vereringe erguti, diureetikumi ning antiseptikuna. Vanad kreeklased kasutasid mädarõigast alaseljavalude ravimiseks. Lisaks on tegu seedimist soodustava vahendiga, mis ergutab seedeelundite tööd. Varemalt soovitati mädarõigast tarvitada ka skorbuudi raviks, kui palavik polnud liialt kõrge. Seedimise ergutamiseks ning kroonilise reuma leevendamiseks võib kokku segada tooniku, mis koosneb värskest mädarõika juurest, apelsinikoortest, muskaatpähklist ja veinist. Kuna mädarõigas sisaldab palju väävlit, kasutatakse seda välispidiselt vereringe ergutamiseks kroonilise reuma ja halvatuse korral. Kui seda päeva jooksul pidevalt tarbida, aitab mädarõigas võidelda gripi vastu ning leevendab köha.
Mädarõigas maitsetaimena
Tänapäeval kasutatakse mädarõigast kõige sagedamini ikkagi maitsetaimena ning seda leidub nii määrete kui vürtside riiulil. Kõige levinuma valmistamismeetodi kohaselt segatakse riivitud mädarõika juur äädikaga. Riivitud mädarõika juurest ja koorest valmistatud kaste on väga populaarne näiteks Suurbritannias ning enamasti süüakse seda ahjuprae kõrvale. Ameerikas aga lisatakse mädarõigast sageli Bloody Mary kokteilile. Koostisainena kasutatakse seda dippimise, kala, koorikloomade, ahjuprae ning võileibade juurde sobivate kastmete valmistamiseks. Mädarõigas maitseb hästi nii ketšupi, majoneesi kui sinepiga segatult. Koos ketšupiga saab mädarõikast suurepärase kastme krevettide kõrvale.
Kasvatamine
Mädarõika kasvatamises pole midagi keerulist. Tegu on ristõieliste sugukonda kuuluva mitmeaastase rohttaimega, mis kasvab umbes 60-90 sentimeetri kõrguseks. Mädarõika lehed on pika varrega, rootsulised, ovaalsed või sakilise servaga ning kasvavad kuni 30 sentimeetri pikkuseks. Mädarõigas eelistab rasket, toitaineküllast ja niisket pinnast. Kõige edukamalt kasvab mädarõigas päikeseküllases kasvukohas, kus mulla pH tase on 6.8.
Lihtsaim moodus mädarõika paljundamiseks on võtta juurepistikuid. Juur peaks olema noor ja sirge, umbes 20-23 sentimeetrit pikk ning pooleteist sentimeetrit lai. Paljundamiseks on soovitatav valida lisapungadega juured. Mädarõigas ajab end ise edasi ja vajab peenras omajagu ruumi. Pistikud tuleb asetada 30-45 sentimeetriste vahedega ning istutada umbes sama sügavale (30-45 sentimeetrit). Tegu on väga invasiivse taimega ja seepärast tasub mädarõikale palju omaette ruumi anda. Üks moodus mädarõigast kontrolli all hoida, on istutada see maasse kaevatud ilma põhjata 20 liitrise anumasse, mis piiraks juurestiku kasvuala ja hõlbustaks hilisemat väljakaevamist. Mädarõikast lahtisaamiseks tuleb iga väiksemgi välja tõmmata. Vastasel juhul on see aias peagi tagasi.
Mädarõika korjamine ja säilitamine
Mädarõigast koristatakse enamasti oktoobri lõpus ja novembris. Juurte säilitamiseks tuleb need kuiva liiva sisse laduda ning jahedas ja kuivas hoida. Külmkapi aedviljasahtlis püsib mädarõika juur mitu kuud värskena ning säilitab oma maitseomadused. Enne hoiustamist tuleb juured mullast puhtaks teha.
Kaste mädarõikaga
Koostisained
- 120 ml ketšupit
- 1 üks teelusikas Worcestershire’i kastet
- 120 ml tšillikastet
- kolm supilusikat sidrunimahla
- üks supilusikas valmis mädarõigast
- veerand teelusikat teravat tšillikastet
Kõik koostisained tuleb omavahel kokku segada ja saadud kaste vähemalt tunniks ajaks külmkappi jahedasse tõsta. Sobib väga hästi krevettide dippimiseks.
Mädarõigas ei sobi araverelistele. Kui eesmärgiks pole just söögiisu piiramine, tuleb mädarõika kasutamisel alati lähtuda põhimõttest: pigem vähem kui rohkem. Paljudes aedades kasvab mädarõigas juba aastaid ning ilmselt pole raske pereliikmete või sõprade käest paar juurepistikut paluda. Tahtmise korral leiab mädarõika ka aianduspoest või maitseainete letist, aga lihtsam on aianurka pistik isutada. Mis siis muud, kui uusi maitseid avastama!
