Frittimisele või friteerimisele heidetakse alati ette, et tegu ei ole just kõige tervislikuma toiduvalmistamise viisiga, aga olgem ausad, frititud toit on kõige parem. Täiuslikkuseni küpsenud kanatükile või hästi maitsestatud friikartulile lihtsalt ei ole võrdsed vastast, kui selle krõbe koorik hamba all murdub. Keevas õlis küpsetamine muudab peaaegu kõik maitsvamaks. See kehtib nii viinerisaiade ja lihapallide kui ka maiustuste ja rohutirtsude kohta.
Kui aga frittimis-katsetused pole seni just ootustele vastanud ja tulemuseks on olnud rasvane, vettinud kana või pehmed ja lödised friikartulid, siis järgnevalt on toodud mõned õpetussõnad, mille abiga on võimalik frittimis-bossi maine saada.
Milline õli on parim?
Frittimise juures on sobiva õli valimine üks tähtsaim otsus. Kõik toiduõlid pole sugugi võrdsed. Valida tuleks õli, mille suitsemispunkt ehk temperatuur, mille ületamisel õli hakkab suitsema, on kõrge. Kuuma taluvad õlid ei lagune kõrge temperatuuri juures nii kiiresti kui madala suitsemispunktiga õlid. Sobilikud on näiteks maapähkli-, rapsi-, päevalille- või värvohakaõli.
Millist panni kasutada?
Üldjuhul kehtib põhimõte, et mida sügavam pann, seda paremad tulemused. Eriti hea on kõrgete äärtega malmist praepann. Tuleb meeles pidada, et õli lisatakse enne panni kuumutamist, ning et õlikihi ja panni ääre vahele tuleks jätta umbes 5 cm ruumi. Niiviisi mahuvad panni peale nii frititav toidukraam kui ka mullitava hakkav õli.
Kuidas aru saada, kas õli on piisavalt kuum?
Ideaalne õli temperatuur jääb 175 ja 190 kraadi vahele. Õli kuumutamist tuleks alati keskmise kuumuse peal alustada ja see siis järk-järgult frittimistemperatuurini ajada. Kui majapidamises peaks leiduma spetsiaalne praadimise ja frittimise jaoks mõeldud termomeeter, saab sellega õli temperatuuril silma peal hoida. Kui seda aga pole, võib alati umbes sentimeetri suuruse saiakuubiku võtta ja õli sisse visata – õli on kasutamisvalmis, kui saiakuubik muutub 60 sekundi jooksul pruuniks.
Olulisi näpunäiteid:
- Märga toitu ei tohi kunagi frittimisõli sisse panna. Frititav toit peab olema kas millegagi kuivaks tehtud või hoopis jahu või riivsaiaga paneeritud. Ka paneeritud toidu puhul on soovitav lasta toidutükke enne õli sisse panemist umbes 20 minutit metallresti peal seista.
- Ei maksa küpsemist tagant kiirustada ja pannile liiga palju asju panna. Panni liiga täis toppimine on üks tavalisemaid vigu, mida frittides tehakse ning mille tulemusena kogu protsess ebaõnnestub. Mida rohkem toidupalasid on pannil, seda enam õli jahtub ning see tähendab, et toit küpseb kauem kui muidu ja tuleb väga rasvane.
- Kui toit on küpsetatud, tuleb see vahu- ehk kurnlusikaga pannilt ära tõsta – nii ei tule toiduga kaasa üleliigselt õli. Välja tõstetud toidupala tuleks paberkäteräti peale panna ning selleks, et eelnevalt fritiud toidukraam maha ei jahtuks, võib seda toidutegemise lõpuni 100 kraadises ahjus soojas hoida.
- Kui on olemas frittimiseks mõeldud termomeeter, saab sellega söögitegemise ajal pidevalt õli temperatuuri kontrollida, et see ikka soovitatud vahemikku jääks. Õli temperatuuri tuleb vajaduse korral korrigeerida.
- Frittimise ajal tulebvesi pliidist eemale hoida. Ka üks väike veetilgake võib panni peale sattudes väga äkilise reaktsiooni esile kutsuda.
- Kööki tuleb muretseda tulekustuti (kui seda veel ei ole) ning seda enne frittima hakkamist ka käsitsema õppida.
- Kui peaks juhtuma, et rasv sütib põlema ja tulekustutit pole käepärast, võib vastavale kohale söögisoodat raputada. Peab olema ettevaatlik, et tuli kustumise asemel hoopis edasi levima ei hakkaks.
- Ehkki mõned inimesed kinnitavad, et toiduõli võib mitu korda kasutada, ei ole see siiski soovitatav. Õli lagunemisprotsess algab esimesest kasutuskorrast ja seega ei ole sama õli teistkordne kasutamine enam kuigi tulemuslik. Õlil tuleb lasta täiesti maha jahtuda ja siis peaks selle ära viskama.
Tuleks ka kontakteeruda mõne kohaliku jäätmejaamaga ning uurida, kas nad kasutatud toiduõli vastu võtavad. Kui võtavad, siis saab üle jääva õli sinna viia ja sellele leitakse uus kasutusala.
