Kallaku peal asuvad aiaomanikud teavad, kuivõrd suurt ohtu kujutab endast pinnase erosioon. Seda võib põhjustada nii vihmasadu, kevadine sula kui ka tuul. Erosioonist annavad aimu näiteks paljastunud puujuured, paljad laigud keset muru, suured veelombid või soiseks muutunud aianurk. Õnneks saab erosiooni ennetada. Esmalt tuleb hinnata juba asetleidnud erosiooni määra. Sõltuvalt probleemi ulatusest algab ennetustöö olemasoleva olukorra stabiliseerimise ja jälgimisega. Olenevalt vajadusest võib rakendada võib ühte või mitut ennetusmeetodit. Peamine on säilitada terve ja korras aed, kus taimedel ning puudel oleks hea kasvada.
Näpunäide. Kui aia läheduses voolab pinnast kulutav jõgi või oja, ei tohi selle läheduses (vähemalt kolm meetrit veekogust) kasutada väetisi, pestitsiidide ega herbitsiide. Vastasel juhul tekib risk, et need jõuavad vette ja hakkavad seda reostama. Jõe või oja äärde võiks istutada lausa niinimetatud puhvertsooni ehk erinevaid looduslikult kasvavaid taimi. Seal kasvavaid taimi ei tohi mingil juhul maha niita, sest nende juurestik aitab ennetada voolavast veest tingitud erosiooni.
Taimede istutamine
Kõige levinum ning tõenäoliselt lihtsaim moodus erosiooniga võitlemiseks on istutada kannatada saanud aladele lilli, põõsaid või puid. Taimed moodustavad pinnase ette omamoodi kaitsekilbi, mis vähendab vihma, liigse kastmise, jää ja tuule kahjustavat mõju. Taimejuured aitavad pinnast paigal hoida ning imavad ära üleliigse vee. Looduslikult kasvavad lilled ning maitse- ja ravimtaimed katavad erosioonile kalduvat pinnast nagu kaitsev tekk. Erosiooni aitab ennetada ka hekiks istutatud põõsastik. Ülespoole kasvavatele taimedele võiks eelistada roomavaid ja ronivaid taimi. Suurim kasu on taimede istutamisest just kallaku peal või veekogude vahetus läheduses asuva maa puhul.
Näpunäide. Lillede, puude või põõsaste istutamisel on mõistlikum valida sellised taimeliigid, mis kasvavad ümbruskonnas ka looduslikult. Selliste taimede juurestik on maastikuga kohanenud ning saab pinnase kindlustamisega paremini hakkama.
Erosioonitõkkematid
Valmistatakse ka spetsiaalseid erosioonitõkkematte, mis on mõeldud pinnase kulumise ennetamiseks ning mida võib edukalt paigaldada ka koduaeda. Sisuliselt on tegu paksu pinnasematiga, mis laotatakse otse mulla peale. Tegu on loodussõbraliku tootega, kuna enamasti koosnevad taolised matid puidust, õlgedest või kookoskiududest. Probleemse ala peale panduna kaitseb see pinnast ilmastiku mõjude eest ja ennetab erosiooni. Erosioonitõkkematid ei pärsi taimede kasvamist ning matte saab lõigata täpselt nii suurteks tükkideks kui parasjagu vaja. Biolagunevast toormaterjalist valmistatud matid tuleb siiski teatud aja tagant välja vahetada.
Näpunäide. Kui aias leidub alasid, kus rohu peale koguneb pidevalt liigselt niiskust, tuleks muru hoida umbes kuue kuni kaheksa sentimeetri kõrgune. See soodustab juurte arengut, mis omakorda aitab pinnast paremini paigal hoida ning kiirendab vee imendumist.
Multšimine
Multšimisest on kasu nii pinnase kui taimede jaoks. Ühtlasi võiks mõelda väetise lisamise peale, sest mõlemad aitavad pinnasel liigse veega paremini hakkama saada ning vähendavad sademete mõju probleemsele alale. Nii multš kui väetis aitavad tõsta mulla pH taset ja parandavad sel moel mulla kvaliteeti. Multši kasutamise puhul tuleks vana multš teatud aja tagant välja vahetada, sest värske multš saab pinnase kaitsemisega paremini hakkama. Erosiooni ennetamisel saavad kõik multšitüübid ja väetist ühtmoodi hästi hakkama.
Ääristamine ja astangute rajamine
Murule kogunev vesi ning porimülgaste tekkimine on märgiks pinnase erosioonist. Sellisel juhul ei suuda mullastik vett kinni pidada ning suunab selle maapinnale lompidesse. Erosiooni tõttu kannatada saanud alade juures kasvav taimestik tingib sageli veeerosiooni muudeski aiaosades. Kõige lihtsam lahendus sellele probleemile on ehitada peenarde ning suuremate taimede (nagu puud) ümber vett kinnipidav tõke. Taolised väikesed kaitsestruktuurid paigutatakse enamasti vähemalt viie sentimeetri sügavusele ja nende ülesanne on takistada mulla veeerosiooni. Erosioonitõke peab vee kinni ning annab taime(de)le aega see endasse imada.
Kui erosioon leiab aset nõlva või kallaku peal, võib kallakuga paralleelselt maasse suuri kive või raudteeliipreid kaevata. See aitab peatada vee äravoolu. Teine võimalus on paigaldada nõlva kindlustamiseks kivipuiste. Põhimõtteliselt on tegu lihtsalt lahtiste kividega (enamasti graniit), mis on mõeldud vee äravoolu aeglustamiseks või selle suuna muutmiseks
Astangute rajamine on samuti tõhus meetod nõlvadel asetleidva erosiooni ennetamiseks. See tähendab, et järsemat sorti nõlvad tasandatakse astmeliselt. Tulemuseks on treppi meenutav maastik. Astangut võimaldavad veel tasase pinna peal mulda imenduda ning ennetavad selle allavoolamist. Sobivate lillede ning põõsastega kaetud astmekujulised nõlvad pakuvad lisaks praktilisele väärtusele ka arvestatavat silmailu. Astangute rajamine on küll kulukas ning ajamahukas, aga see on kahtlemata üks parimaid meetodeid pinnase erosiooni ennetamiseks.
