Kodune toiduallergia test

3125

Viimati uuendatud:

Vaja läheb:

  • piima
  • maisi
  • mune
  • pärmi
  • nisu
  • sojaube

Kodused katsetused toiduallergiate avastamiseks võivad kahtluste korral aidata olukorda selgust tuua. Samas tuleb meeles pidada, et ehkki kodune testimine võib olla suureks abiks, ei ole see mingil juhul sama täpne kui arsti või toitumisspetsialisti juures tehtavad testid. Parim moodus end allergiate osas testida, on kasutada vältimismeetodit. Paljud inimesed ei oska toiduallergia sümptomeid ära tunda ning tõele au andes võivad allergiad väljenduda vägagi erisuguse tugevusastmega. Üks levinumaid sümptomeid on näiteks akne.

Põhilised toiduained

Kõige targem on kodust allergiatestimist alustada kuuest põhilisest toiduainest, mille vastu inimestel kõige sagedamini allergia kipub olema. Sellisteks toiduaineteks on piim, nisu, pärm, munad, mais ja sojaoad. Allergiate testimisel tuleks muuhulgas keskenduda ka piimatoodetele, et avastada võimalik laktoositalumatus.

Testimine

Enamasti on just kõige sagedamini tarbitavad toiduained need, mis kipuvad mingeid allergilisi reaktsioone esile kutsuma. Kui ühe toiduaine söömisele järgneb halb enesetunne, tasub sellekohased tähelepanekud kohe üles kirjutada. Toiduallergiad võivad ka päritavad olla, seepärast ei maksa imestada, kui mõnd sugulast vaevab sama allergia. Kui potentsiaalseid allergeene on mitu, tuleb vastavaid toiduaineid testida ükshaaval (kahenädalaste vahedega) Kindlasti ei tohiks end kõikide toiduainete osas korraga testima hakata.

Pakenditel olev informatsioon

Pole vahet, kas osta toiduaineid vaakumpakendites või konservides – alati tuleb süveneda pakendil kirjutatusse ning vaadata üle koostisainete nimekiri. Juba praegu näeb Eesti seadusandlus ette, et pakenditel peab olema ära toodud koostisainete nimekiri. Lisaks sellele tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1169/2011 kohaselt peagi hakata pakenditele lisama ka infot allergeenide kohta (määrus hakkab kehtima 2014. aasta detsembrikuus). 206

Väljas söömine

Nende kahe nädala jooksul, mil potentsiaalne allergeen on menüüst välja visatud, tuleks vältida väljas einestamist. Restoranis või mujal toitu tellides ei saa kunagi kindel olla, millist toorainet söögi valmistamise juures kasutatud on. Samuti on soovitatav kahenädalase perioodi jooksul oma enestunde muutuste kohta pidevalt päevaraamatusse või vihikusse märkmeid teha.

Kui katseaeg on möödas, võib katsetada võimaliku allergiaallika söömisega. Kõnealune toiduaine peab olema puhtal kujul ehk see ei tohiks olla teiste toiduainetega kokku puutunud. Näiteks sojaubadega katsetades peaks sööma Jaapani rohelisi sojaube (edamame).

Pärast toiduaine söömist tuleb pisut kannatust varuda, sest ees seisab ooteaeg. Allergia sümptomite avaldumine võib võtta kuni 24 tundi. Kiirematel puhkudel kulub selleks aga vaid umbes 20 minutit. Sümptomeid jälgides tuleb meeles pidada, et need pole tingimata seedetegevusega seotud. Allergia võib avalduda ka nahaärritusena või mõjutada emotsionaalset seisundit.