Põhjavesi on suures osas Eestis kare. Mitmed inimesed kasutavad pehme vee hüvede nautimiseks veepehmendusseadmeid, aga siinjuures tekitab küsimusi pehme vee joogikõlbulikkus.
Murekohaks on näiteks see, kas pehme vee joomine tõstab tarbitava naatriumikoguse hulka. Jutud, nagu muudaks vee pehmendamine joogivee soolakaks, ei vasta tõele. Vee pehmendamise käigus moodustub naatriumvesinikkarbonaat (söögisooda), mida ei maksa segi ajada naatriumkloriidiga (lauasool).
Pehmendamisprotsessi käigus veele lisatava naatriumi hulk sõltub vee karedusest. Väga kareda vee pehmendamisel lisatakse iga klaasitäie vee kohta (240 ml) ainult umbes 20-40 milligrammi naatriumi. Võrdluseks: klaasitäies väherasvases piimas on umbkaudu 120 mg naatriumi, 350 ml erinevat sorti suhkruvabu karastusjooke võivad sisaldada umbes 20-70 mg naatriumi ja klaasi apelsinimahla sees on seda umbes 25 mg.
Suurem osa – enam kui 90% – tarbitavast naatriumist saadakse valmistoidu ja lauasoola söömisest. Naatriumi soovitatav päevane norm on 2400 mg. Kahe liitri pehme vee joomine lisab päeva tarbitavale naatriumihulgale vaid umbes 230-240 mg naatriumi. Need inimesed, kes peavad jälgima naatriumi hulka oma toidulaual, peaksid sissesöödavate naatriumikoguste vähendamise asjus konsulteerida arstiga.
Kergete vahenditega kareda vee vastu
Kareda vee taga on veevarude hulka sattunud looduslikud mineraalid. Aja jooksul imbuvad need mineraalid ka põhjavette. Kaks kõige levinumat mineraali, mida karedas vees leidub, on kaltsiumi ja magneesiumi ühendid. Nimetatud ühendid muudavad koristustööd vaevarikkamaks ja lühendavad kodumasinate eluiga.
Õnneks on kareda vee vastu olemas lihtne ja ohutu lahendus. Jutt on nimelt veepehmendusseadmetest – sellise seadme paigaldamine on kiire ja lihtne ning see vähendab vees leiduvate karedust tekitavate mineraalide hulka, nii et riiete pesemine muutub lihtsamaks, nahk on rohkem niisutatud ja toonuses ning duši all käimine meeldivam.
Pehmendamise käigus laeb vee pehmendamiseks mõeldud sool seadme sees olevad tuhanded väikesed kationiit-graanulid naatriumi ioonidega. Kationiit-tüüpi ioonvahetusmaterjaliga ehk kirjeldatud graanulitega kokku puutuvas karedas vees asendatakse kaltsiumi ja magneesiumi ioonid naatriumi omadega ning vesimuutub pehmeks. Aja jooksul täituvad kationiit-graanulid mineraalidega ja need on vaja uuesti naatriumi ioonidega laadida. Seda protsessi nimetakse veepehmendusseadme regenereerimistsükliks. Regenereerimise sagedus erineb sõltuvalt konkreetse majapidamise veekasutusest ja algsest veekaredusest.
Pehme vesi aitab raha säästa
Karedat vett hakati vastavalt kutsuma, kuna see kirjeldab veega seonduvaid sensatsioone (näiteks jätab naha karedaks, või tundub keele peal kare jne). Kareda veega toimetaDes tuleb võrreldes pehme veega palju rohkem seepi, šampooni või muid pesuaineid kasutada. Kõige selgemalt tulevad kareda vee mõjud välja igapäevaseid koduseid koristustöid tehes. Karedas vees sisalduvad mineraalid ei lase seepidel vahutama hakata ja pärsivad puhastusainete puhastavaid omadusi.
New Mexico Riiklikus Ülikoolis tehtud uuringu kohaselt (vee soojendamise ja energiasäästlikkuse kohta) võib kareda vee kasutamine majapidamisseadmete nagu veekeetjate, pesumasinate ja nõudepesumasinate eluiga kuni 30% võrra lühendada. Kareda vee kuumutamisel võivad vees sisalduvad mineraalid välja sadestuda ja veekeetja põhja katlakivi tekitada. Selle võrra, kuidas katlakivi aina koguneb, kasvavad ka vee soojendamise kulud.
Lisaks muule tasub arvesse võtta ka kodumasinate parandamisele kuluvaid summasid, mis sugugi väikesed ei ole. Keegi ei taha viieaastase pesumasina parandamiseks liialt palju raha välja käia. Kuna remonditööd kipuvad kallid olema, on vana ja kareda vee poolt kahjustatud seadme uue vastu välja vahetamine sageli kõige targem valik. Pehmet vett kasutades on suurema osa kodumasinate eluiga enam kui kolm aastat pikem ja neile pole vaja oodatust varem asendust otsida.
Kareda veega tegelemisel on kõige esimeseks sammuks konkreetse karedusastme kindlakstegemine. Selleks on kõige lihtsam pöörduda veetöötlusega tegelevate ettevõtete poole.
