Jõulukaktuste kasvatamine ja hooldamine

7590
jõulukaktus

Õide läinud jõulukaktus on märgiks, et pühad ei lase ennast enam kaua oodata. Jõulukaktuse elegantsed fuksia- või lõheroosad, kollased, valged või mitmevärvilised õied ilmuvadki enamasti vahetult enne seda kui suur tali tõeliselt kanda kinnitab. Kui ilmad on külmad ja suvest vaid kauge mälestus, pakuvad need ilusad õied silmarõõmu. Jõulukaktus pole võrreldav ühegi teise õitseva toataimega.

Schlumbergera perekonda kuuluvad jõulukaktused on pärit Brasiilia kaguosast, kus need kasvavad läbi puuvõrastiku kohati paistva valguse najal ning kinnituvad puude oksade külge. Lillepoodides müüdavad jõulukaktused pole siiski päris samad, mis vihmametsades kasvavad kaktused, vaid tegu on lopsaka hübriidsordiga (kahest erinevat tüüpi kaktusest). Komme jõulude ajal jõulukaktusi kinkida sai alguse Inglismaal ning näiteks Põhja-Ameerikas on jõulukaktus populaarsuselt teine taim (pärast jõulutähte), mida pühadehooajal sõpradele-tuttavatele kinkida. Piisava hooldamise korral õitseb jõulukaktus edukalt veel mitmete jõulude ajal.

Jõulukaktus ning tema ideaalsed kasvutingimused

Jõulukaktuse meeliskasvukoht on põhja või ida suunas vaatav aknalaud.

Näpunäide. Jõulukaktus tahab palju valgust, aga ei armasta otse kõrvetavat päikest. Väga ereda ja intensiivse valguse käes vajuvad kaktuse lehed longu ja muutuvad punaseks. Soojematel kuudel võib kaktused ka õue viia, aga sel juhul tuleb need panna varju või vähemalt osaliselt varju, kus päike taime lehti kõrvetama ei hakkaks.

Jõulukaktuse ideaalne kasvutemperatuur on 13 kuni 21 kraadi.

Lahti minemata õienuppude mahakukkumine on jõulukaktuste kasvatajate jaoks üks suurimaid probleeme. Selle ennetamiseks peaks sügisel, kui õiepungad arenema hakkavad, hoidma toas temperatuuri alla 32 kraadi. Liialt sooja kasvukoha puhul ei pea pungad õitsemiseni vastu.

Kastmine ja väetamine

Näpunäide. Jõulukaktus on kõrbekaktuste troopiline sugulane, aga ei talu kuivust. Kui potis olev muld on kahe kuni kolme sentimeetri sügavuselt läbi kuivanud, on aeg kaktust kasta. Samas ei tohi taime kindlasti üle kasta, sest see võib põhjustada juuremädanikku.

Ka siis, kui jõulukaktus suveks õue tõsta, tuleb jälgida, et muld oleks pidevalt niiske. Sügise saabudes võiks kastmisega pisut piiri pidada, aga mitte mingil juhul ei tohi taime täiesti kuivaks jätta.

Jõulukaktust tuleb väetada kord kuus alates varakevadest ja läbi terve suve. Kõige parem on selleks kasutada vees lahustuvat toataimedele mõeldud väetist. Sügise saabudes enam nii palju väetama ei pea. Parimate tulemuste jaoks tuleb kindlasti lugeda väetise kasutusjuhendit.

Õite moodustumine

Sarnaselt teise pühadeaegse lemmiku – jõulutähega, on ka jõulukaktuse puhul määravaks fotoperioodiline reaktsioon ehk õite moodustumiseks on vaja kindlat temperatuurirežiimi ja teatud määral pimedas olemist. Ilma aina suurema hulga pimedas veedetud ajata ja madalamate õhtuste temperatuurideta jõulukaktus õitsema ei hakka.

Oktoobri keskpaiku on aeg tõsta jõulukaktus sellise koha peale, kus see saaks vähemalt 12 tundi järjest täielikus pimeduses olla. Teised 12 tundi peaks taim olema kaudselt paistva ent ereda valguse käes.

Näpunäide. Pimedus ergutab õite moodustumist, aga jõulukaktuste õitsemist soodustab ka madal temperatuur (10 kraadi ümber). Sel juhul kaob vajadus taime pimedas hoida. Novembri alguses jahedasse tõstetud jõulukaktus hakkab jõuludeks õitsema.

Tagasilõikamine

Kui jõulukaktus on õitsemise lõpetanud, tuleks seda järgmise õitsemishooaja huvides pisut tagasi lõigata. Selleks tuleb lihtsalt iga oksa küljest paar kladoodi (lehetaoline vars) käsitsi ära näpistada.

Näpunäide. Näpistatud kladoodidest saab kasvama panna uued kaktused.

Paljundamine

Jõulukaktust on väga lihtne paljundada ning ise paljundatud istikuid on hea sõpradele edasi kinkida.

Selleks tuleb jõulukaktuselt eemaldada umbes kolm või neli kladoodi (lihtsalt väänates nad varrelülist lahti) ja lasta neil vähemalt 24 tundi niisama kuivada, et kahjustada saanud kohale moodustuks koorik.

Kui murdekoht on ära kuivanud, tuleb kladoodid istutada võrdses osas perliidist ja turbast koosnevasse niisutatud segu sisse. Kladood peaks umbes veerandi jagu istutussegu sees olema ja lillepott tuleb asetada paika, kus väike taim saaks ohtralt läbi kardinate filtreeritud päikesevalgust.

Potis olevat istutussegu tuleb iga päev veega piserdada, et see niiske püsiks, aga samas ei tohi taime kohe kastma hakata. Alul tundub, et istikud hakkavad närbuma ja surema, aga ei maksa neid seepeale veel ära visata. Peagi ilmub uus kasv ja moodustuvad juured. Pärast juurdumist võib väikese jõulukaktuse eest hoolitsemisel võtta eeskujuks eelpool toodud juhised.

Ümberistutamine

Jõulukaktusele sobivad kitsamad tingimused, aga mõne aasta pärast muutub muld liialt toitainevaeseks. Iga kahe või kolme aasta tagant tuleks jõulukaktus hilistalvel või varakevadel, kui see enam ei õitse ega moodusta õiepungasid, ümber istutada. Selleks sobib kõige paremini kaktuste jaoks mõeldud muld. Peamine on hea drenaaž. Teisalt võib sobiva segu ka ühest osast külvimullast, ühest osast perliidist ja kahest osast turbast ise valmis segada.