Elupuud on kiirekasvulised igihaljad puud, mis sobivad hästi hekitaimedeks, müra- ja tuuletõkkeks, aga ka niisama keskseks aiakujunduselemendiks. Õige hooldamise korral pakuvad elupuud pikki aastaid silmailu
Elupuude istutamine
Parim aeg elupude istutamiseks on sügis. Istutamiseks tasub valida 60-100 sentimeetrised noored puud. Kuna äsjaistutatud elupuu kõige õrnemaks osaks on juured, tuleks puu ümber pärast maasse kaevamist juurte kaitseks paks kiht multši laotada. Lisaks tuleb arvestada, et noori puid on vaja korralikult kasta.
Näpunäide. Elupuude jaoks tuleks valida päikeseline ning hea drenaažiga kasvukoht.
Kastmine ja hooldamine
Noori elupuid tuleb regulaarselt kasta kuniks nad on korralikult juurdunud. Hiljem ei ole täiendav kastmine enam vajalik (kui tegu pole just iseäranis põuase perioodiga). Piirkondades, kus teinekord võib mööduda lausa kaks nädalat ilma igasuguste sademeteta, tuleb elupuude kastmine kindlasti aiatööde hulka arvata. Selleks on kõige parem kasutada eraldi vihmutusfunktsiooniga aiavoolikut, mis puualuse maapinna kord nädalas paari sentimeetri sügavuselt korralikult üle kastaks.
Väetamine
Elupuudele mõjub hästi iga-aastane väetamine. Eriti mugav on kasutada spetsiaalseid okaspuudele mõeldud pikaajalise toimega väetisepulkasid. Väetist tuleks kasutada varakevadest varasügiseni.
Näpunäide. Elupuude ümber on soovitatav laotada multši või muud orgaanilist materjali, aga nii, et see ei puutuks puutüve.
Lõikamine
Elupuid lõigatakse tagasi vaid kõige külmematel talvekuudel – enamasti jaanuari lõpus või veebruari alguses. Kui elupuud pole ettenähtud kasvukoha jaoks just liialt suureks kasvanud, siis polegi neid tegelikult vaja lõigata. Kasvu kärpimisel tuleb oksade otsad lihtsalt soovitud pikkuselt maha lõigata. Väljapeetuma ilme ning omapärasema kujunduse saamiseks võib kogu puuvõre korraga ümber vormida.
Talvine hooldamine
Eesti kliimas, kus maapind talviti samuti külmuma kipub, tuleks noored elupuud külma eest kaitsva kangaga katta või puu ümber täiendavat või multši ja puulaaste laotada.
Kahjurid
Väikesed närilised, linnud ning isegi metskitsed võivad elupuudele omajagu kahju tekitada. Soovi korral võib igaüks võtta vastavaid samme et elupuid üht või teist tüüpi kahjurite eest kaitsta. Märslased armastavad samuti elupuid rünnata, ent nendest vabanemiseks piisab, kui röövikute märsid lihtsalt käsitsi ära korjata.
