Abiks algajale aednikule


ilus peenar

Pole midagi nauditavamat kui oma isiklik peenralapp. Võimalus jälgida taimede kasvamist (olgu tegu siis aedviljade või lilleõitega) aitab maandada stressi ning sedasi võib ka söögilauale ühtteist värsket lisada. Aia võib luua nii maakodu avarustesse kui piiratud võimalustega kesklinna. Asukohast hoolimata vajab iga värske aednik mõningaid algteadmisi, et ikka kindel olla, et aiategevused oleksid eesmärgistatud ning läbimõeldud.

Õige asukoht

Esimese asjana tuleb otsustada, kuhu tulevane aed rajada. Muuseas tuleb tähelepanu pöörata ka sellele, kui palju päikest valitud alale paistab. Näiteks tomatid vajavad kasvamiseks vähemalt kuus kuni kaheksa tundi päikesevalgust päevas. Võib-olla on tulevane peenar suurema osa päevast hoopis varjus? Igal juhul tuleb sellised asjad enne planeerimisfaasi läbi mõelda.

Peenra kavandamine

Peenra kavandamisel tuleb arvestada iga erineva taimeliigi vajadustega. Kui vähegi võimalik, tuleks vaod teha suunaga ida poole. Sel moel ei jäta kõrgemad taimed madalamaid varju ja kõigile jagub päikesevalgust ühepalju. Kõige targem on tulevane aed oma kujutluspildi järgi paberile visandada.

Näpunäide. Maitsetaimed sobivad igasse aedviljapeenrasse. Neid on enamasti lihtne kasvatada. Samuti on paljud maitsetaimed üsna külmakindlad püsikud, nii et neid ei pea igal aastal uuesti istutama hakkama.

Mulla testimine

Kodust pinnast tuleb tunda. Liivane, saviliivane või savine? Igal mullatüübil on omad iseärasused, mida taimede kasvatamisel silmas tuleb pidada. Kõige parem pinnas on liivsavimuld. Aianduspoodidest ja veebikauplustest on võimalik leida kodused teste ja abivahendeid mulla pH taseme mõõtmiseks. Mulla hindamises pole tõepoolest midagi keerulist. Põhimõtteliselt võib mullad pH taseme järgi kolmeks jaotada – ‘magusad’, ‘hapud’ ja ‘kibedad’ mullad. Sobiva pH tasakaaluga muld on nii-öelda ‘magus’. Liialt happeline muld on aga ‘hapu’. Taimed kasvavad ka vähem sobivas pinnases, aga kõige paremate tulemuste saamiseks tuleb mulla pH taset vajadusel korrigeerida.

Näpunäide. Erinevad taimed eelistavad ka erinevaid mullastikutingimusi. Mustikad kasvavad paremini näiteks happelises pinnases, brokoli ja peet armastavad aga aluselist kasvupinnast.

Sügisesed ettevalmistused

Aialapp tuleb juba sügisel ette valmistada. Pinnas tuleb käsitsi või masinate abil üles künda või läbi kaevata. Nii pääseb külm mullatükkidele paremini ligi ja talv aitab pinnast taimedele sobilikumaks murendada. Kui peenraga juba sügisel tegeleda, saab kevadel kohe istutama hakata. Vaja vaid rehaga paar korda üle tõmmata, et kivid ja suuremad mullatükid eest ära saaksid.

maa läbi kaevamine
Varakevadine ettekasvatamine

Talve lõpp on paras aeg ise seemnetest taimed kasvama panna. See on üsna lõbus ja lisaks muule õpetab see lastele, kuidas taimed kasvavad. Seemnepakke müüvad nii aianduspoed kui suuremad kaubanduskeskused. Täpsemad juhised seemnete külvamiseks leiab pakendilt. Suurem osa poode tõstab seemnepakid juba veebruari alguses rohkem nähtavale kohale. Lisaks seemnetele läheb vaja ja istutuspotte ja päikeselist aknalauda (või päevavalguslampi).

Terved taimed

Juba ettekasvatatud noori taimi ostes tuleb valida rohelised ja terve välimusega istikud, millel oleks näha juba esimesed õienupud. Samas ei tohiks nad olla ülemäära pikaks ja käävjaks veninud. Avanenud õite või juba külge kasvanud viljadega taimi on targem vältida. Peenrasse istutamisel olgu taimed pigem väiksemad kui suuremad. Kogukamad taimed vajavad lämmastikurikkamat kasvukeskkonda ja ümberistutamine mõjub neile märksa halvemini kui noorematele taimedele. Haigeid taimi tuleb samuti vältida. Eraldi lillepottidesse istutatud taimed on enamasti küll kallimad kui külvikassettides olevad noortaimed, aga nende juurestik on üldjuhul tugevam ja nad taluvad ümberistutamist paremini.

Näpunäide. Aedviljad tuleks valmis vaadata võimalikult varakult. Mida kauem nendega oodata, seda pikemalt peavad istikud potis olema ning seda enam jääb juurte areng kängu. Kui liialt kaua oodata, ostetakse parimad isendid ära ja alles jäävad kahjustatud või isegi haiged taimed. Niisiis – mida varem, seda parem.

istutatud taimed
Noorte taimede karastamine

Turult või mujalt tasub noori taimi osta vastavalt konkreetsete taimede soovitatud istutusajale. Noori istikuid tuleks aga enne peenrasse torkamist pisut karastada. Kusagil kasvuhoones ettekasvatatud taimed on harjunud pea ideaalsete kasvutingimustega ja nad vajavad välistingimustega harjumiseks pisut aega. Alustuseks tuleks taimed üheks või kaheks tunniks päevas mõnda ilmastikutingimuste eest kaitstud varjualusesse tõsta ja lasta neil seal kohaneda. Sedamööda, kuidas taimed uute temperatuuride ja tuulega harjuvad, võib õues olemise aega pikendada. Täielikuks karastamiseks kulub umbes kaks nädalat ja selle perioodi lõpuks ei tohiks ühelgi taimel ümberistutamisel raskusi tekkida. Võimalikult tugevate taimede saamiseks tasub igal juhul enne kasvuhooaja algust mõned nädalad nii-öelda karastamisaega varuda.

Väetamine

Iga aednik peab teadma, millal ja kuidas oma taimi väetada ning igal aedviljal on selles osas omad nõudmised. Olenevalt mulla viljakusest võib aedviljade väetamisega algust teha umbes kolm kuni neli nädalat peale aiamaale istutamist. Vääntaimi nagu kõrvitsalised ja kurgid tuleb esmalt väetada siis, kui nad hakkavad end mööda maad laiali ajama ning teist korda õitsemise ajal. Kevadel tuleb alustada hästi tasakaalustatud väetisega, mis sisaldaks lämmastikku poole vähem kui fosforit ja kaaliumi (vastavalt vahekorras 5-10-10). Iga 7,5 meetri pikkuse peenravao kohta tuleks arvestada umbes kilo jagu väetist. See tuleb puistata umbes 15-20 cm kaugusele taimevarrest ja pinnasesse segada.

Näpunäide. Taimede keemiavabaks ergutamiseks võib kasutada orgaanilisi väetisi nagu näiteks kondi-ja kalajahu. Teine võimalus koduse loodussõbraliku väetise saamiseks on komposti kasutamine. orgaanilised väetised
Taimede paigutamine

Kiirekasvuliste aedviljade puhul (nagu redis või lehtsalat) tuleks istutusgraafik ja taimede paigutus seada selliselt, et värsket saaki saaks koguda terve kasvuhooaja jooksul. Milleks kasvatada vaid üks väike redisevagu, nii et saak peagi otsas? Neid võiks umbes iga kahe nädala tagant uuesti istutada. Sedasi on varu kogu aeg võtta.

Näpunäide. Ära ei tohi unustada ka seda, et erinevad aedviljad eelistavad erinevaid ilmastikutingimusi. See on veel üks põhjus, miks ei tohi kõiki taimi korraga mulda istutada. Lehtsalat, peakapsas, brokoli ja muud jahedamat ilma eelistavad taimed ei armasta väga sooja pinnast. Seepärast tuleks sedasorti taimed ligi kuu aega enne mulda pista kui tomatid, oad või baklažaanid.

Komposti tegemine

Kui taimed hakkavad kasvuhooaja lõpus närbuma, tuleb surnud taimed kokku koguda ja kompostihunnikusse visata. Kui surnud taimeosad peenrale jätta, tõmbavad kõdunevad taimejäänused ligi baktereid, seeni ja putukaid, mis võivad veel valmimata taimi kahjustada. Komposteerimine on keskkonnasõbralik ning tagab järgnevateks aastateks hea koduse väetise.

Juhendis toodud lihtsad soovitused ja näpunäited aitavad igaühel aiandusega algust teha ning toidulauale lisa tuua. Suvekuudel aitab aedvilju täis peenralapp toidukulusid kõvasti kokku hoida. Olgu siis tegu lillede või aedviljadega, aiandus on igal juhul nauditav hobi. Aeg planeerimisega algust teha.

Pööra kindlasti tähelepanu, et kasutaksid aiatööde juures ikka õigeid tööriistu. Parimad tööriistad leiad, vajutades allolevale nupule.

VAATA PARIMAID AIATÖÖRIISTU SIIT!

logi sisse

Captcha!

unustasid parooli?

Back to
logi sisse
Vali arvustuse formaat
Tavaline toote/teenuse arvustus
Vali see, et sisestada oma arvustus.