Sisukord (vajuta et avada)
Vaja läheb:
- aiakääre
- väikeseid lillepotte ümberistutamiseks
- istutus- või külvimulda
- vett
Maasikataimed hakkavad võsundeid kasvatama kohe kasvuhooaja alguses, seepärast on võsundite ümberistutamine ja kasvatamine heaks mooduseks maasikapeenar kerge vaevaga suuremaks muuta. Enamasti soovitatakse igalt esimese aasta taimelt pea kõik võsundid eemaldada ning vaid üks või kaks tükki alles jätta. Kui võsundid lõikamata jätta, võib maasikapeenar aastaid järjest suuremaks kasvada, nii et igal juhul tasub taimedele vähemalt üks võsund külge jätta.
Ümber istutada või peenrasse jätta?
Võsundite peenrasse jätmine tähendab, et neil lastakse niisama emataime läheduses juurduda ja looduslikult kasvada. Ümberistutades tõstetakse suuremaks kasvanud võsundid aga sootuks mujale. Enne võsunditega tegelema asumist tuleb olemasolev maasikapeenar hindava pilguga üle vaadata ning otsustada, kas targem on peenra suurendamiseks maasikataimed rahule jätta ja lasta võsunditel omatahtsi kasvukoht valida või oleks parem neid pisut suunata või hoopis mõne teise koha peale istutada.
Ümberistutamine
Maasika võsundid hakkava juurduma, kui nende sõlmekohad (kust lehed välja kasvavad) vastu niisket maapinda puutuvad. Juured tekivad esmalt vahetult sõlmekohtade alla, aga ei kulu kaua, kui noor taim end uues kasvukohas tugevalt sisse seab. Kui juurdunud võsunditest tekkinud noored maasikataimed on end peenras juba paika sättinud (isegi kui juurdumisprotsess on äsja toimunud) lõppeb nende väljajuurimine enamasti halvasti. Maasika võsundite ümberistutamiseks tuleb neile juba enne juurduma hakkamist jaole saada. Näiteks võib selleks kasutada istutus- või külvimullaga äidetud väikest lillepoti, mis asetatakse võsundi alla – sel moel juurdub kasv hoopis potis.
Suunatud või omatahtsi kasvamine?
Kui võsunditega pole vaja muud teha, kui neid pisut sobivama kasvuala poole nihutada, siis saab võsundeid suurema vaevata suunata. Maasikataimed kannavad hästi vilja ka siis, kui neid on väga tihedalt. Lisaks aitavad lähestikku kasvavate maasikataimede lehed paremini maapinda katta ja niiskust hoida. Seepärast ei ole vaja muretseda maasikataimede istutusvahede pärast isegi siis, kui võsundi ning emataime vahe on kõigest kümme sentimeetrit. Kui võsundid pole veel jõudnud juurduma hakata või on end alles sentimeetri jagu pinnasesse kinnitanud, tuleb taimehakatised õrnalt üles tõsta ja soovitud kasvukohta kinnitada. Võsundite roomavad varred on äärmiselt vastupidavad ning neid võib mureta väänata ning põimida. Lehtede kinnituskohad on see-eest aga üsna õrnakesed. Niisiis tuleb ettevaatlik olla nii kasvama hakanud juurte kui lehtedega.
Istutamine
Langegu liisk siis ümberistutamise või peenrasse emataime juurde jätmise kasuks – maasika võsundid ei armasta sügavale pinnasesse istutamist. Selleks, et taim kasvama hakkaks, tuleb võsundi lehtede kinnitus- ehk sõlmekoht lihtsalt mulla peale asetada või pinnase sisse torgata (umbes poole sentimeetri mulla alla). Seejärel tuleb taime kasta ja see peaks suurema vaevata juurduma hakkama. Päeva-paari pärast on vaja taimele uuesti pilk peale visata ning seda kasta. Muld ei pea küll kogu aeg niisutatud olema, aga väga kuivas pinnases ei suuda maasikataim tugevat juurestikku kasvatada.
Emataimest lahutamine
Kui noored taimed on juba ligi kümne sentimeetri kõrgused ja tugevalt juurdunud, võib need emataime küljest lahti lõigata. Selleks ei ole vaja muud teha kui tütar- ning emataime vaheline roomav võsu aiakääridega võimalikult emataime lähedalt läbi naksata. Peenrasse kasvama jäetud võsundite puhul ei ole tegu kohustusliku sammuga, ent see tuleb mõlemale taimele sageli siiski kasuks.