Rosmariin

13335
rosmariin

Rosmariin on meeldejääva aroomiga väike igihaljas taim, mis on oma koha ravim- ja maitsetaimede riiulis auga ära teeninud. Sel on rahustav toime ja kuuma vannivee sisse lisatuna on tegu suurepärase pingete maandajaga. Legendi kohaselt kasvab rosmariin meelsasti selle maja ümbruses, kus püksid on naise jalas. Sellise taustaga maitsetaim tekitab paratamatult huvi.

Rosmariini ajalugu

Rosmariini on läbi aegade olulise ravim- ja maitsetaimena väärtustatud. Vana-Kreekas põimisid õpilased endale sageli rosmariinioksakesi juustesse, et õpitu paremini meelde jääks. Rosmariini seostatakse ka kaitsvate omadustega. Räägitakse, et kui Neitsi Maarja koos Jeesuslapsega kuningas Herodese eest pages, heitis ta oma mantli rosmariinipõõsa peale ja seepärast muutusid taime õied valgetest sinisteks. Uskumuse kohaselt kaitseb rosmariin kurjade vaimude eest. Keskajal oli inimestel mõnel pool komme deemonite ja luupainajate peletamiseks padja alla rosmariinipõõsast võetud oksake panna. Teatud perioodil kuulus rosmariin ka pulmatseremoonia hulka. See lisati sageli pulmakimbu hulka ja pruudid ehtisid end rosmariinist punutud pärgadega. Ühtlasi usuti, et kui oma armsale rosmariinioksaga vastu sõrme toksata, kindlustab see vastastikused tunded.

Rosmariin ravimtaimena

Ravi otstarbel on rosmariini kasutatud juba väga pikka aega. Sel on kootav taime ja samuti on seda kasutatud seedimise soodustamiseks ning depressiooni, peavalude ja lihaskrampide leevendamiseks. Lisaks soodustab rosmariin rögaeritust ja sapi teket ning aitab suurendada menstruatsiooni aegset voolust. Rosmariini kasutatakse ka juuste tugevdamiseks. Rosmariiniõlil usutakse olevat reumat ja lihas- ja nahaprobleeme leevendav toime. Taime õied ning lehed sisaldavad kergesti lenduvat õli, mis annab rosmariinile ravitoime. See kuulub mitmete võiete koostisainete hulka ja kombineerituna mõnede teiste ravimitega on rosmariiniõlil puhitusevastane toime. Rasedad ei tohiks rosmariiniõlisid seespidiselt tarvitada. Toidu maitsestamisel rosmariiniga ei ole samas mingeid vastunäidustusi.

Rosmariin maitsetaimena

Rosmariin on tuntud oma tugevate maitseomaduste poolest. Süüa tehes vallutab selle mändi meenutav aroom terve köögi. Maitselt on see pisut piparmündi moodi, aga magusam. Rosmariin sobib hästi küpsetatud linnu-, kala-, veise-, vasika-, lamba- ja sealiha maitsestamiseks. See toob välja ka munade, juustu, tomatite, mitmete juurviljade, seente, kabatšoki ja läätsede maitse. Teistest maitseainetest tasub rosmariini kombineerida murulaugu, tüümiani, aed-haraputke, peterselli ja loorberiga. Suppide sisse lisatuna annab rosmariin muidu mahedama maitsega baklažaanile ja kartulile märksa omapärasema meki. Rosmariini tasub lisada ka marinaadidesse ning salati- ja kreemjatesse kastmetesse.

Näpunäide. Värske rosmariini säilitamiseks võib seda niiske paberrätiku sisse mässituna külmkapis hoida.

Garneeringuks sobivad hästi nii õied kui lehed. Kuivanud lehed tuleb enne toidule lisamist alati puruks teha, et eeterlik õli mõjule pääseks.

Näpunäide. Võimaluse korral tuleks eelistada värskeid ürte.

Rosmariini kasvatamine

Kõige parem on rosmariini paljundada pistikute või võrsikutega. See mitmeaastane igihaljas põõsas võib ideaalsetes tingimustes lausa 180 cm kõrguseks kasvada. Rosmariin on pärit Vahemere äärest ja kasvab looduslikult Portugalis ja Hispaanias. Seda kasvatatakse palju ka mulja maailmas. Taime lehed on nõeljad ja teravad ning 1,3 kuni nelja cm pikkused. Õied on sinised ja umbes 1,3 cm läbimõõduga.

Näpunäide. Terve taime lehed on hallikas-rohelised ning ilma kollakate või tumedate plekkideta.

Tegu pole küll kõige külmakartlikuma taimega, aga Eesti oludes tuleb rosmariin talveks kindlasti tuppa tõsta. Pinnas peaks olema hea drenaažiga ja pH tase soovitavalt 6.5 kuni 7.0. Rosmariin on väga päikeselembene.

Seemnest kasvatatud taimed kipuvad olema vähem elujõulised kui pistikutest paljundatud taimed. Kui seemne kasuks otsustada, peab see kindlasti värske olema (mitte vanem kui kaks nädalat). Ümberistutamist rosmariin eriti ei talu ning ehkki taim kasvab üsna hästi pea igas pinnases, võiks see siiski pigem aluseline kui happeline olla. Õige tasakaalu saavutamiseks võib kasvupinnasesse iga paari aasta tagant purustatud merekarpe või lupja segada. Rosmariini kasvatamine eeldab korralikku eeltööd. Lisainfot võid lugeda siit.

Näpunäiteid kokale

Rosmariin sobib suurepäraselt erinevate küpsetatud ja grillitud toitude prepareerimiseks. Lehed tuleb eelnevalt kindlasti purustada. Rosmariini võib kasutada ka leiva- ja saiateo juures (pätsi kohta umbes üks supilusikas ürti). Segades 120 ml pehmet võid kahe teelusikatäie purustatud rosmariiniga on tulemuseks aga maitsev ürdivõie. Grillides tasub ka sütele pisut rosmariini visata – toit jääb võrratult aromaatne ning saab mõnusa kõrvalmaitse. Mitmetes tarrendistes võib rosmariini kasutada piparmündi asemel.

Näpunäide. Üks huvitav nipp on värske rosmariini külmutamine jääkuubikute kujul. Neid on hiljem hea näiteks suppidee ja pajaroogadele lisada.

Rosmariin väärib kahtlemata katsetamist, olgu siis vannivette või õhtusöögile lisatuna. Ainuüksi köögis maad võttev aroom on piisav põhjus rosmariini-usku pöördumiseks.