Putukate ronimine, kipitamine, surisemine, tõmblemine… Just sedamoodi kirjeldatakse üht kõige levinumat, ent võrdlemisi vähe tähelepanu pälvivat unehäiret – rahutute jalgade sündroom ehk Willis-Ekbomi sündroom (Restless Legs Syndrome – RLS).
Põhja-Ameerikas ja Euroopas mõjutab rahutute jalgade sündroom seitset kuni kümmet protsenti elanikkonnast. Inimesed on selle haiguse osas küll teadlikumaks muutnud, ent kuna paljud inimesed kardavad, et nende sümptomeid ei võeta tõsiselt või ei osata ravida, usuvad asjatundjad, et rahutute jalgade sündroom jääb pahatihti diagnoosimata või annab aluse valediagnoosiks. Inimeste harimiseks tehakse aga pidevalt tööd ning viiakse läbi üha uusi uuringuid.
Inimesed, kes kannatavad RLSi käes tunnevad jäsemetes ebameeldivustunnet, mis tekitab neis vastupandamatu tahtmise end liigutada. Nii näiteks on neil raske magada või pikemat aega rahulikult paigal istuda (autosõidu ajal). Sageli on ülejäänud perel ja sõpradel sellist käitumist raske mõista ning paljudele tuleb kergendusena, kui nad saavad teada oma tegeliku diagnoosi ning alustavad vastavat ravi.
RLSi kõige tüüpilisem sümptom ongi ebamugavustunne jalgades, mis süveneb õhtuti või puhkehetkedel. Ainus moodus seda pakitsust leevendada on oma jalgu liigutada. Paraku muudab see keeruliseks nii magamise kui mis tahes muud tegevused, mis eeldavad rahulikult paigal püsimist nagu pikad autosõidud, lennureisid, samuti kinos või spordiüritustel käimise.
Rahutute jalgade sündroom rikub inimeste elukvaliteeti ja arstide sõnul ei olda pahatihti isegi teadlikud, et tegu on tõepoolest diagnoositava seisundiga, mille vastu on olemas ravi. Teadlikkust tuleb kasvatada ka arstide hulgas, kelle ülesandeks on sümptomite äratundmine ning patsiendile õige diagnoosi panemine, et seejärel juba õige ravikuur määrata.
Rahutute jalgade sündroom – peamised sümptomid:
- tugev sund või vastupandamatu soov ebamugavustundest haaratud jäsemeid liigutada (enamasti jalgu);
- ebamugavustunne (pakitsemine, kihelemine) jäsemetes;
- tungiv soov end liigutada, mis omakorda vaigistab ebamugavustunnet jäsemetes;
- sümptomid süvenevad õhtuti ja öösiti, eriti puhke- või jõudehetkedel.
Rahutute jalgade sündroomi iseloomustavad veel:
- jala perioodiline liigutamine ehk jala korduv tõmblemine kas unes või ärkvel olles;
- unehäired ning väsimus;
- haiguse perekondlik esinemine;
- muude RLS sümptomeid põhjustavate seisundite puudumine (näiteks rasedus või rauapuudus).
Kasvatades oma teadmisi, on võimalik RLSi paremini mõista ja sel moel oma seisukorra üle arstiga sisukamalt arutleda. Kui arst ning patsient on mõlemad suutelised RLSi sümptomeid ära tundma tagab see kiirema diagnoosi ja ravi.
Ameerika Ühendriikides tegutseb ka rahutute jalgade sündroomile pühendatud sihtasutus (Willis-Ekbom Disease Foundation), mille initsiatiivil kuulutati 23. september RLSi avastaja dr Karl Ekbomi järgi iga-aastaseks rahvusvaheliseks rahutute jalgade sündroomi teadvustamise päevaks.
RLSi osas viiakse pidevalt läbi üha uusi uuringuid, aga praegugi on olemas mitmesuguseid tõhusaid ravimeetodeid rahutute jalgade sündroomi ravimiseks. Kergemakujuliste avaldumisvormide puhul piisab lihtsatest elustiilimuutustest – rahustavad vannid, massaaž, jooga ja muud lõõgastavad harjutused. Kofeiini ning alkoholi vältimine võivad samuti aidata sümptomeid leevendada. Raskematel juhtudel on abi olnud erinevatest ravimitest nagu dopamiini agonistid, rahustid, antikonvulsandid ja valuvaigistid. Kõikidel nimetatud ravimite gruppidel on oma kasulikud omadused aga ka kõrvaltoimed, nii et patsiendid peavad konkreetse ravi kasuks otsustamisel konsulteerima oma raviarstiga.
Täiendava info saamiseks tasub võtke kindlasti ühendust oma arstiga.
