Omad plussid ja miinused on nii orgaanilistel kui mineraalväetistel. Pole olemas mingit õiget või vale väetist, lihtsalt mõni väetis sobib konkreetsele aiale ning aednikule paremini kui teine.
Orgaaniline – mineraalne
Orgaaniline väetis koosneb erinevate organismide jäänustest või nende elutegevuse tagajärjel tekkinud ainetest. Orgaanilise väetise puhul asuvad mullas leiduvad mikroorganismid väetises leiduvat taimset materjali lagundama ning muudavad selles sisalduvad toitained taimedele kergesti kättesaadavaks.
Mineraalväetised koosnevad vähemalt osaliselt (teinekord ka üleni) sünteetilistest ainetest. Tavaliselt kasutavad väetiste valmistajad oma toodetes nii orgaanilist kui sünteetilist päritolu tooraineid ning lisavad väetisele veel erinevaid komponente. Kõik oleneb sellest, milliseid kasvutingimusi on vaja luua ning mida täpselt kasvatatakse.
Orgaanilised väetised
Orgaaniliste väetistega on väiksem oht taimi üleväetada, sest toitained vabanevad aegamööda. Ühtlasi tähendab see, et toitained on sel juhul saadaval pikema perioodi jooksul ning väetama ei pea nii sageli kui mineraalväetiste puhul. Kuna orgaanilised väetised parandavad mulla võimet hoida vett ja toitaineid, võib öelda, et tegu on mullaparandajatega. Samuti aitab orgaanilise väetise kasutamine vähendada sademetest ning tuulest põhjustatud erosiooni ja pinnase pragunemist. Orgaanilised väetised lisavad mulda rohkem looduslikke toitaineid, toidavad pinnases leiduvaid olulisi mikroobe ning parandavad mulla struktuuri.
Samas on need tuntud ka oma halva lõhna poolest. Paljud orgaanilised väetised vabastavad toitaineid üsna aeglaselt ning seepärast võivad lilled ja muud taimed enne orgaanilise materjali lõplikku lagunemist toitainete puuduse käes kannatada. Kuna orgaanilised väetised sisaldavad kolme põhilist toitainet (lämmastikku, fosforit ja kaaliumi) üsna vähesel määral, tuleb väetisi sageli suures koguses kasutada, et taimed kõik vajalikud ained ikka kätte saaksid.
Näpunäide. Olemas on ka kiiretoimelisi orgaanilisi väetisi, kus olulised toitained on taimede jaoks koheselt omastatavad – nahkhiire guaano, kalajahu ning vermikompost (vihmaussi sõnnik).
Mineraalväetised
Mineraalväetised sisaldavad suuremas koguses taimede kasvu edendavaid toitaineid (lämmastik, fosfor, kaalium) kui orgaanilise väetised. Seejuures on tegu kiiresti vabanevate toitainetega, nii et taimed saavad kõik vajaliku kohe kätte. Kui taimed vajavad kiirkorras turgutust, siis on mineraalväetis kahtlemata kõige mugavam valik.
Näpunäide. Keemiliste sünteetiliste väetiste kasutamine ei aita mulda parandada. Pikaaegne sünteetiliste lisandite kasutamine mõjub lausa vastupidiselt ning kaotab ära mullas elutsevad kasulikud mikroobid. Selle vältimiseks segatakse mulda sageli mitmesugust orgaanilist materjali nagu sõnnikut või komposti.
Kui vihmavesi või kastmisvesi jõuab taimede juurtest allapoole, võib see kaasa tuua leostumise ehk mineraalainete väljauhtumise. Lämmastik on leostumisele iseäranis vastuvõtlik.
Näpunäide. Liigne mineraalväetiste kasutamine võib viia pinnase sooldumiseni ning see omakorda mõjub taimedele kahjulikult. Sünteetilisi mineraalväetisi toodetakse fossiilkütustest.
Nii orgaanilised kui mineraalväetised annavad taimedele kasvuks vajalikke toitaineid. Ühe või teise eelistamine oleneb juba konkreetsetest vajadustest.