See muudab hingeõhu meeldivalt magusaks, rahustab ärritunud magu ning lisab paraja annuse värskust nii teedele kui kokteilidele (klaasike Mojitot või Julepit kellelegi?) Selle lisamine annab toitudele Vahemere-pärase kauni välimuse ning seda võib kasutada isegi kahjurite tõrjeks. Tegu on mõistagi mündiga, mille erinevatel liikidel on sadu kasutusvõimalusi. Rohelist lopsakust pakkuvad mündilised sobivad imehästi ka aeda täiendama ning nagu sellest poleks veel vähe, on münte lausa naeruväärselt lihtne kasvatada. Tegu on väga sitkete ning kiirekasvuliste taimedega ning põhimõtteliselt piirdub kogu hooldamine liigse vohamise ohjamisega.
Näpunäide. Münti võiks istutada näiteks sissesõidutee või terrassi äärde või panna mündipotid välisukse kõrvale – sel moel on kogu ümbrus täis mõnusalt värsket aroomi.
Liigid
Münte on mitut liiki. Leidub nii rikkalikku buketiga šokolaadimaitselist kui pisut pikantsema loomuga, tsitruselisi meenutavaid ananassi- ja apelsinimaitselisi münte. Näiteks basiilik ning naistenõges kuuluvad samuti müntidega samasse huulõieliste sugukonda. Lihtsuse mõttes tulevad siin lähema vaatluse alla siiski kaks kõige enamlevinud liiki: piparmünt (Mentha piperita) ja rohemünt (Mentha spicata). Need kaks on vaieldamatult kõige populaarsemad ning laialdasemalt saadaval olevad mündid. Mündi või piparmündi sildi all müüdavate taimede näol ongi enamasti tegu kas Mentha piperita või Mentha spicata liigiga. Sedasama tuttavat münti oleme harjunud maitsma hambapasta ja suuvee, piparmündikommide ja muude maiustuste sees. Piparmünt sisaldab rohkem mentooli ning on kangem kui rohemünt. Viimane seevastu on magusama ja mahedama maitsega. Raviomaduste poolest tasub eelistada piparmünti, ent köögis kasutamiseks sobib paremini just vähem esiletükkiv rohemünt.
Kasvatamine
Münte saab kasvatada nii seemnest kui olemasoleva taime küljest võetud pistikust. Kogenud aednikud soovitavad seemnete kasutamist siiski vältida, kuna sel moel kasvatatud taimed jäävat väetiks ja viletsaks. Õnneks leidub münte pea kõikjal ning lisaks kellegi aiast pistiku küsimisele võib alati pöörduda ka aianduskeskustesse. Taim peaks olema esindusliku välimusega ja erksat rohelist tooni. Samuti tuleks jälgida, et taimel oleks võimalikult palju terveid lehti, mis ei oleks pruunilaiguliseks tõmbunud.
Näpunäide. Istutades tuleb münditaimede vahele 30 sentimeetri jagu ruumi jätta.
Kui neile võimalus anda, hakkavad mündid peenras kiiresti vohama. Kui istutuskohaks on selline aianurk, mis vajaks kena pinnakatet, ei pea taimede piiramise pärast eriti muretsema – roheline mündivaip võtab peagi võimust ja boonusena levib aias iga niitmiskorra ajal meeli ergutav aroom. Peenras, muude taimede juures tuleb aga müntidel silm peal hoida. Kui neil ilma takistusteta kasvada lasta, tõrjuvad nad teised taimed kiiresti välja ning vaevalt see kedagi rõõmustaks.
Näpunäide. Lopsakamate ja tihedamate puhmaste saamiseks tuleks taimede tipmised kasvud ära näpistada.
Kasvu ohjamine
Mündid ajavad end edasi maa-aluste võsunditega, seepärast võiks taimed kohe alguses põhjata anuma sisse istutada. Selleks pole vaja muud teha, kui näiteks 20-liitrisel pangel põhi alt ära lõigata, saadud silinder üleni maasse kaevata ja piparmünt sinna sisse istutada. Taimel on sedasi tükk tegu, et anuma seatud piiridest kaugemale saada ning selle ohjamine muutub sellevõrra kergemaks. Kes aga ahne kasvuga münte peenrasse panna ei riski, võib need hoopis suurde lillepotti panna ja terrassile tõsta. Sellisel juhul on soovitatav puhmaid paar korda aastas väiksemaks jagada, et taim ikka korralikult kasvaks.
Kasvutingimused
Mündid eelistavad varjulist kasvukohta ning viljakat või keskmiselt viljakat ja niiske pinnast. Ideaalne koht oleks näiteks põhjapoolse majaseina ees. Nagu aga eespool mainitud, ei vaja mündid tõepoolest kasvamiseks suurt midagi. Nad taluvad hästi kuumust ja põuda, neid ei pea väetama ning nad saavad edukalt hakkama ka kõige toitainevaesemas mullas (äärmisel juhul ei ole tulemuseks lihtsalt nii suur puhmas kui viljakamas pinnases). Kes tahab oma münditaimi siiski poputada, võiks nende kasvukoha niiskuse hoidmiseks ja külma kaitseks multšiga katta, ning taimi kaks korda aastas kondijahuga väetada. Taimehaigustest ohustab münte vaid rooste. Taimi võiks regulaarselt kontrollida ja nende lehealustelt oranžikaid plekke otsida – nakatunud lehed tuleb kohe ära korjata.
Korjamine
Müntidelt võib nii-öelda saaki korjata mitu korda aastas või nii sageli kui vaja. Seejuures ei tohiks aga kogu taime korraga võta. Samuti soovitatakse lasta taimel vähemalt 15-20 sentimeetri kõrguseks kasvada. Parim aeg korjamiseks on hommik, mil eeterlike õlide kontsentratsioon lehtedes on kõige suurem ja mündile iseloomulik maitse seega kõige tugevam. Lehti võib kuivatada, külmutada või värskelt tarvitada. Värskeid lehti tuleks enne söökide-jookide juures kasutamist või jääkuubikuteks külmutamist kergelt muljuda, et vabastada eeterlikke õlisid.
Näpunäide. Mündi õied sobivad suurepäraselt värskete salatite kaunistamiseks.
