Spagetikõrvits

Spagetikõrvits kulub kõrvitsaliste perekonda. Ehkki üldjuhul räägime kõrvitsatest kui aedviljadest, on kõrvitsa vili botaanilises mõttes hoopiski mari. Niisiis, spagetikõrvits on ovaalse kujuga mari, mis võib värvuselt olla nii valge, helekollane kui oranž. Spagetikõrvitsa nimi tuleb sellest, et kui kuumtöötlemisel muutub kõrvitsa viljaliha spagetitaolisteks ribadeks. See sisaldab vähe kaloreid, aga palju muid kasulikke aineid nagu beeta-karoteeni, kaaliumi ja A-vitamiini.

Suurus ja kuju

Spagetikõrvits on üsna suur ning kaalub keskmiselt 1,8-3,5 kilogrammi. Ostes tuleks jälgida, et kõrvits oleks kõva, mitte pehme või muljutud. Kui koorel on rohelised laigud, on vili tõenäoliselt veel toores ja seda ei maksa osta. Olenevalt sordist võib viljaliha värvus olla vandlikarva, kollane või oranž.

Spagetikõrvitsa kasvatamine

Spagetikõrvitsaid on lihtne kasvatada ja hooldada. Taimed eelistavad kergelt happelist pinnast, nii et vajadusel tuleks liialt aluselisele mullale näiteks väävlit lisada. Kasvukoht peaks olema hea drenaažiga ning saama palju päikest. Spagetikõrvits vajab korralikuks kasvuks palju toitaineid. Seepärast tuleb pinnast väetada juba enne seemnete külvamist.

Mulda võib panna nii seemned kui juba ettekasvatatud noored taimed. Kasvatamisel tuleb alati lähtuda seemnepakil olevatest juhistest, kus on kirjas nii soovitatud istutusvahe kui muud kasvueelistused. Seemned võib mulda panna alles pärast viimaseid öökülmasid. Spagetikõrvitsat ei tohiks aasta-aastalt sama koha peal kasvatada. Seemned istutatakse umbes kahe kuni kolme sentimeetri sügavusele. Suuremate sortide puhul tuleb tärganud taimed üksteisest 1,2-1,5 meetri kaugusele paigutada. Väiksemate sortide puhul piisab 0,6-1 meetrisest vahest. Harvendamisel tuleb nõrgemad taimed välja praakida, et tugevamatele rohkem toitaineid jääks.

Kasvavatele kõrvitsataimedele tuleb piisavalt vett anda. Üldjuhul tuleks neid kasta üks või kaks korda nädalas (olenevalt sademete hulgast). Põgusa pinnapealse kastmise asemel tuleb vaadata, et vesi kindlasti juurteni jõuaks. Kasvu aitab edendada ka korrapärane väetamine. Multšimine aitab niiskust hoida ja ennetab umbrohtude vohamist. Selleks, et soovimatud umbrohutaimed pinnases leiduvaid toitaineid ära ei tarvitaks, tuleb kõrvitsapeenart regulaarselt rohida.

Spagetikõrvitsat võivad kimbutada seen- ja bakteriaalsed haigused, samuti hüpikpoilased. Kahjurite ning haiguste kõrvaldamiseks tuleks kõrvitsataimi töödelda pestitsiidi ja fungitsiidiga. Kuna tegu on soojalembeste taimedega, võib ootamatu pakane neile kahju teha.

Spagetikõrvits köögis

Spagetikõrvitsaid võib valmistada nii ahjus küpsetades (ka mikrolaineahjus) kui keetes. Kõrvitsa kuju, tekstuur ja mõnus maitse muudavad selle meeldivaks lisandiks mis tahes roa juurde. Dieetipidajad saavad spagetikõrvitsat kasutada maitsva ning toitainerikka asendusena näiteks makaronitoodetele.