Soojalembesed aedviljad


928

Kui ilmad hakkavad hiliskevadel juba päris soojaks minema, on paras aeg mõelda aedviljapeenra peale. Mida sinna aga kasvama panna? Järgnevas nimekirjas on toodud kuus tuntud soojalembest aedvilja.

Näpunäide. Eesti kliimas (eriti jahedama suve korral) võib neid kasvatada ka kasvuhoones või kasutada pinnase soojendamiseks multši asemel musta kattekilet. Teine variant on valida kiirekasvulisemad sordi, mis lühikeseks jääva kasvuhooaja jooksul siiski valmida jõuavad.

929

Paprika

Paprikad on tänuväärsed aedviljad. Neid on lihtne kasvatada, kahjureid neil suuremat ei ole ning lisaks muule saab paprikast mitmeid maitsvaid toite valmistada. Paprikasorte leidub igasuguseid, nii pipraseid kui magusaid. Neid on ka mitmetes erinevates värvides: rohelisi, punaseid, oranže, kollaseid ja isegi lillakaid. Magusamaitselisi paprikaid võib niisama peenra pealt korjata ning kõhutäiteks põske pista. Vürtspaprikate puhul tuleb aga ettevaatlik olla, sest mõned sordid panevad suu kiirelt õhetama.

Paprikaid on pärast korjamist üsna kerge säilitada. Erineva kujuga magusad sordid võib lihtsalt jämedateks ribadeks lõigata ja sügavkülma panna. Vürts- ehk tšillipaprika (pipra) viljad võib aga kimpudena üles riputada ning ära kuivatada nagu ravimtaimedki. Kuivanud kaunad saab aga ära jahvatada ja toidu maitsestamiseks kasutada. Nii magusaid kui vürtsikaid paprikaid võib ka paar tundi madalal kuumusel ahjus röstida. Röstitud paprikad võib kohe serveerida või hilisemaks kasutamiseks kõrvale panna.

Isegi lühikese kasvuhooaja korral ei valmista paprikate kasvatamine mingeid erilisi raskusi. Üldjuhul valmivad vürtspaprikad pisut kauem kui magusamad sordid.

Näpunäide. Targem on seemned juba kuus kuni kaheksa nädalat enne viimaseid öökülmasid idanema panna. Teine võimalus on aianduspoest või turult ettekasvatatud taimed osta.

Kasvueelistuste poolest sarnanevad paprikataimed tomatitele. Paprika lehed ja varred on paljude kahjurite jaoks ebameeldivad ning suurema osa elusolendite jaoks lausa mürgised. Paprika tahab palju päikest, keskmiselt viljakat, hea drenaažiga ja huumusrikast pinnast. Taimi tuleb regulaarselt kasta ning jälgida, et muld püsiks piisavalt soe.

Loe ka:   Kavalad ideed aiasaaduste hoiustamiseks

930

Tomatid

Pole midagi paremat, kui üks punane, küps ja mahlane tomat või paar väikest magusat kirsstomatit. Reeglina seostub tomatitega just punane värvus, aga tegelikult on neid ka rohelisi, kollaseid ja isegi lillakaid. Erinevaid tomatisorte on lausa kümneid tuhanded.

Näpunäide. Hübriidsordid on aretatud mingeid kindlaid omadusi silmas pidades (värvus, haiguskindlus). Ometi ei saa nad maitselt vastu vanematele põlissortidele.

Õnneks on tomatite kasvatamine üsna lihtne. Paljud sordid kasvavad enam kui edukalt ka välitingimustes, rääkimata siis kasvuhoonest. Parim moodus tomatite kasvatamiseks on taimed sisetingimustes (lambi all) ise ette kasvatada või hiljem kusagilt noored taimed osta. Tomatitaimed on väga soojalembesed. Isegi korralikult juurdunud ja tugevad taimed ei talu kuigi hästi külma.

Eriti vahva on kasvatada väikeseid kirsstomateid. Need on enamasti umbes kahe- kuni kolmesentimeetrise läbimõõduga ja väga magusad. Kirsstomatid kasvavad hästi ka pottide või muude anumate sees. Need sobivad hästi nii salatite sisse kui lastele tervislikuks vahepalaks.

931

Suvikõrvits

Suvikõrvitsaid on laias sordivalikus, erineva kuju ja värvusega. Poes müüdavate seemnete hulk võib üsna kirjuks osutuda, nii et valiku tegemiseks tasub pisut aega varuda.

Suvikõrvitsad tuleb ära korjata, kui vilja koor on veel võrdlemisi õrn. Neid süüakse eelkõige värskelt. Külmkappi panduna säilib suvikõrvits umbes kaks nädalat.

Näpunäide. Lisaks viljadele endile kõlbavad süüa ka suvikõrvitsa õied. Neid võib süüa nii toorelt kui küpsetatult. Selleks, et saagikus ei kannataks, tasub söömiseks valida vaid isased õied. Isasõie tunneb ära varre järgi – kui emasõitel on võrdlemisi laiad varred, ning õie all on näha väikesed valmivad viljad, siis isasõite varred on märksa peenemad.

Suvikõrvitsad ei talu külma ja kasvavad kõige paremini soojas. Nad eelistavad liivast, huumusrikast pinnast, mille pH tase jääks vahemikku 6-6,5. Suvikõrvits tuleb istutada hea drenaažiga koha peale, sest seisev vesija liigne niiskus võivad taimedele saatuslikuks osutuda.

Loe ka:   Maitsetaimede kasvatamine

932

Kurgid

Otse peenralt korjatud värsked kurgid sobivad suurepäraselt salatite sisse, võileiva peale või niisama nosimiseks. Sarnaselt suvikõrvitsatele on tegu üsna soojalembeste aedviljadega.

Laias laastus on maailmas olemas kahte sorti kurke: roomavad-ronivad ja rohkem põõsa moodi kasvavad kurgid. Sobivate kasvutingimuste korral annavad roomavad-ronivad kurgid väga läbi terve suve palju saaki. Kuna väädid kipuvad end igas suunas laiali ajama, on mõnikord targem taimedele tugiraamistik ehitada või need pika nööri külge kinnitada.

Näpunäide. Võimalikult sirgete kurkide saamiseks tuleb taimedele kindlasti toetav võre valmistada.

Põõsas-tüüpi kurgisordid kasvavad umbes 15-20 sentimeetri kõrguseks (maapinnalt). Nende viljad saavad varem valmis kui köitraagude abil ronivatel sortidel. Tegu on üsna kompaktsete sortidega, mis sobivad ruumipuudusel ka konteinerites kasvatamiseks.

933

Oad

Värsked oad on uskumatult maitseküllased ning õnneks on neid kerge kasvatada. Sorte, mille hulgas valida, on palju.

Väänduvad oad kasvavad üsna kõrgeks ning halva ettevalmistuse korral võivad taimed kergesti üle käte minna. Kõrgekasvulisi ja ronivaid sorte tuleb alati toestada. Üks võimalus on ehitada pikkadest vaiadest torn. Selleks tuleb leida umbes kahemeetrised vaiad ja nendest kas nelinurkne või kolmnurkne torn konstrueerida. Selline toestus võtab peenras vähe ruumi ning annab võimaluse kasvatada ubasid senisest kompaktsema ala peal ( neil on ruumi ülespoole kasvada). Torn-tugi hoiab kaunad maapinnast kõrgemal, nii et nad püsivad puhtamad ja neid on kergem korjata.

Puhmikulised ehk põõsasoad ei kasva nii kiiresti ega nii suureks. Samas võivad puhmikulised oasordid õigete kasvutingimuste korral täpselt sama palju saaki anda kui väänduvad sordid. Väiksema kasvuga põõsasoad kasvavad umbes 45-60 sentimeetri kõrguseks ja niisama laiaks, seetõttu saab neid edukalt ka väikemate alade peal või lausa konteinerites kasvatada.

Ehkki rohelised ja aedoad on ühed populaarsemad, leidub üsna erineva kuju, suuruse ja värviga oasorte. Selleks, et oataimedelt võimalikult palju saaki korjata, tuleb valminud oakaunad regulaarselt ära korjata. Kaunad valmivad juba 60 päeva pärast istutamist. Kui soov on ubasid korjata küll pisut vähem, aga pikema perioodi jooksul, siis on soovitatav taimi väikese ajavahega pidevalt uuesti istutada. See tähendab, et kui esimesed paar rida on peenrasse istutatud, tuleb umbes kahe nädala pärast järgmised oataimed mulda panna. Nii valmivad oakaunad eri aegadel ja värskeid ubasid saab kauem.

Loe ka:   Külmakindlad aedviljad

934

Mais

Õige aeg maisi istutamiseks on hiliskevad, mil temperatuur on püsivalt nullist kõrgem. Kõige olulisem on see, et poleks öökülmaohtu. Maapinna temperatuur peab samuti üsna kõrge olema. Mida soojem pinnas, seda paremini seemned idanevad.

Maisiseemned külvatakse otse peenrasse (ridade kaupa). Kui taimi on palju, kulgeb ka tolmlemine edukamalt. Maisipeenar peaks olema vähemalt 2,25 ruutmeetri suurune, sedasi võib kindel olla, et istutatud taimed annavad arvestatava saagi. Mais on tuultolmleja ning suurem hulk taimi (ja õietolmu) tagab edukama tolmlemise.

Näpunäide. Erinevad maisisordid võivad omavahel risttolmelda, nii et targem on jääda ühe konkreetse sordi juurde. Mitme erineva sordi, näiteks magusa maisi ja lõheneva maisi (popkorn) kasvatamisel tuleb arvestada sellega, et mõned magusa maisi terad on tegelikult lõheneva maisi omad.

Maisi kasvatamise juuris mängib peenra suurus üldjuhul olulist rolli. Teisalt on olemas ka selliseid sorte, mida saab edukalt väiksema ala peal kasvatada. Sellised sordid on madalamakasvulised ja väiksemate tõlvikutega.

Maisiseemned tuleb istutada vähemalt 1,3 sentimeetri sügavusele ning mullaga katta. Idanevat maisi tuleb pidevalt kasta (neid ei tohi lasta ära kuivada). Seemnete istutusvahe peab olema vähemalt 15 sentimeetrit ja ridade vahele peaks jääma umbes 45-60 sentimeetrit. Erinevatel sortidel võivad need näitajad erineda. Kõige parem on lähtuda pakendil toodud juhistest. Piiratuma ala peal võib maisiseemned ka tihedamalt külvata.

Näpunäide. Konteinerisse või mujale väiksema territooriumi peale külvatud mais annab vähem saaki kui suuremal maa-alal maisipeenar.

 

logi sisse

Captcha!

unustasid parooli?

Back to
logi sisse
Choose A Format
Story
Formatted Text with Embeds and Visuals