Lisaks sellele, et aias kasvavad puud pakuvad tõelist silmailu, on nad koduks erinevatele loomadele, lindudele ja putukale. Puud aitavad õhku puhastada, lisavad aeda värve, pakuvad varju tuulte ning kõrvetava päikese eest, tõstavad kinnisvara väärtust ja võivad aidata isegi kütte- ning jahutuskulusid vähendada.
Aeda sobiva puu valimine peaks igal juhul olema põhjalikult läbikaalutud otsus. Puu istutamine võib osutuda üsna kulukaks ja ajamahukaks. Õnnestunud valiku korral pakub istutatud puu aga paljudeks aastateks silmarõõmu ning tõstab kogu kinnisvara väärtust. Aeda mittesobiv puu võib seevastu hakata liigselt hoolt nõudma või muutuda suisa ohtlikuks. Enne noore puu istutamist tasub otsida erinevat aiandusalast teavet nii raamatukogudest, ülikoolide juurest, puukoolidest, botaanikaaedadest, aiandusklubidest ja aianditest. Järgnevalt mõningad küsimused, millele aeda sobiva puu leidmisel kindlasti mõelda tuleks.
Mis on puu eesmärk?
Puud võivad maastiku kujundamisel mängida õige mitut erinevat rolli. Neid võib istutada nii silmailu pärast kui kaitseks ümbritseva lärmi, uudishimulike pilkude või ilmastikutingimuste eest, samuti energia säästmiseks või looduse lähemale toomiseks.
Kas tegu on Eesti kliimasse sobiva puuga?
Hea mainega puukoolides ei müüdagi selliseid puuliike, mis Eesti kliimasse üldse ei sobiks. Mõnel puhul võib aga suurematest aianduskeskustest või veebipoodidest leida ka selliseid puid ning põõsaid, mis ei ole tegelikult piisavalt külmakindlad või muul moel siinse ilmastiku jaoks kohastunud. Isegi kui kirjade järgi peaks tegu olema külmakindla liigiga, ei pruugi see siinmail tavaliste kevadiste öökülmade tõttu igal aastal korralikult õitsema hakata. Kui eesmärgiks on aga just kevadine õiteilu ning sügisesed dekoratiivsed viljad, on sobivus põhjamaise kliimaga kindlasti määravaks teguriks. Soojema kliimaga kohad ei pääse samuti probleemidest. Nii näiteks võib õunapuudel tekkida raskusi õite moodustamisega, kui madalama temperatuuriga periood jääb liialt lühikeseks. Nimelt iseloomustab õunapuid ja mõningaid teisi puuliike vernalisatsioon – see protsess hõlmab pea nullilähedase temperatuuriga perioodi, mis kutsub taimes esile õite moodustumiseks vajalikud muutused.
Lisaks on oluline arvestada mikrokliima ehk konkreetsele asukohale omaste ilmastikutingimustega, mis ei pruugi sugugi vastata üldistele normidele. Tuule- ja külmavarju pakkuvas aias võivad edukalt kasvada ka kapriissema loomuga võõrliigid. Teisalt aga võib aia põhjapoolsesse serva jääv nõlvak olla märksa karmima mikrokliimaga kui ümbritsevad alad ning seal ei pruugi hakkama saada isegi väga vastupidavad ja külmakindlad taimed.
Seepärast on soovitatav otsustada pigem antud piirkonnas looduslikult kasvavate puude kasuks, mis on kohastunud nii kohalike ilmastikutingimuste kui pinnasega. Lisaks rikastavad põhjamaise kliima jaoks kohandunud puuliigid piirkonna bioloogilist mitmekesisust ning toovad loomadele, lindudele ja putukatele rohkem kasu kui mitmed võõrliigid. Hoiduda tuleks invasiivse loomuga võõrliikidest, mis võivad ümbruskonnas domineerima hakata ja looduslikku tasakaalu häirida.
Näpunäide. Enne puu istutamist tasub igal juhul võtta mullaproov, mis näitaks kas kasvukohaks mõeldud pinnases on puule piisavalt toitaineid.
Kui suureks see kasvab?
Noore puu istutamisel ei hoomata sageli, et 20 aasta pärast võib seesama puu juba tervele aiale varju heita. Paraku aga tähendab see, et paljud läbimõtlematult istutatud puud võetakse aia jaoks liialt suureks kasvades lihtsalt maha.
Näpunäide. Puude istutamisel tuleb arvestada kõikvõimalike ümbritsevate tarinditega nagu maa-alused kaablid ja kinnisvara piirid, samuti olemasolevate puude ning muu taimestikuga.
Kui pikk on puu oodatav eluiga?
Mõned puud elavad lausa sadu aastaid, teisi aga peetakse lühiealisteks (20 kuni 30 aastat). Mitmed väiksemakasvulised ilupuud kipuvad olema just lühiealised ja pole mingit põhjust taolisi liike tingimata valikust kõrvale jätta. Lühiealiste puude kasuks räägivad võrdlemisi kompaktne kasv, ilus kuju, vastupidavus ning dekoratiivsed viljad. Tegu võib olla just sellega, mida aia kujundamisel vaja. Dekoratiivsema loomuga lühiealised puud sobivad hästi äsjaloodud aedadesse kohatäiteks ja need võib hiljem kerge vaevaga maha võtta, kui pikemaealised ning suuremakasvulised puud parajalt kõrgust hakkavad viskama.
Kas sel liigil on mingi dekoratiivne lisaväärtus nagu erksavärvilised lehed, õied või viljad?
Mõned puuliigid pakuvad kevadel või sügisel lühikeseks ajaks värvideküllast vaatemängu. Teistel liikidel võivad aga olla silmatorkavad punased või kirjud lehed, mis pea aastaringselt aeda kaunistavad.
Erinevaid vilju kandvad puud (puuviljad, pähklid) pakuvad toidust mitmesugustele loomariigi esindajatele, aga mõned aiaomanikud näevad teatud vilja- ja pähklipuudes lihtsalt aeda risustavat prügiallikat.
Kas see puuliik on vastuvõtlik teatud haigustele, kahjuritele või muudele probleemidele?
Kindlad puuliigid on teinekord iseäranis vastuvõtlikud ja tundlikud teatud haigustele või kahjurputukatele. Kahjurite probleem võib puu välimust tundmatuseni muuda ning isegi selle eluiga vähendada. Teiste liikide nagu näiteks hõbevahtra (Acer saccharinum) puhul on probleemiks aga rabedavõitu puit, mis tähendab sageli suuri tormikahjustusi.
Kui levinud puuga on tegu?
Teatud puuliike kasvatatakse rohkem kui teisi. Loodusliku mitmekesisuse suurendamine meelitab ligi erinevaid loomi ja linde ning aitab ennetada kindlate kahjurite ja haiguste laialdast hävitustööd. Asjakohaseks näiteks sobib Ameerika jalakas (Ulmus americana), mis oli levinud haljastuspuu kogu Ameerika Ühendriikides. Kui Põhja-Ameerikasse jõudis aga jalakasurma all tuntud seenhaigus, kulus sel ulatusliku häsvitustöö tegemiseks vaid paar aastat.
On see igihaljas või heitlehine puu?
Igihaljad puud pakuvad varjualust läbi terve aasta. Seepärast kipuvad just igihaljad puud olema paremaks valikuks nii tuulekaitseks kui ümbritseva lärmi summutamiseks. Heitlehised puud pakuvad suvel küll parajalt varju ent jäävad talvise päikese ees siiski jõetuks. Aias puule sobivat kohta otsides tasub sellega kindlasti arvestada.
