Õigesti istutatud ja hooldatud puu kasvab kiiremini ning elab kauem kui valesti istutatud puud. Paljudes piirkondades on parim aeg puid istutada hilissuvel või varasügisel. Nii on puul aega enne talve saabumist ja maa külmumist korralikult juurduda ning uus kevad leiab eest kasvutuhinas noore puu. Teine variant on tegeleda istutamisega talve lõpupoole või varakevadel. Keset suve ei maksa istutama hakata ning ka talvine istutamine on puujuurtele koormav. Kui puu on puhkeseisundis ja maa külmunud, ei saa uued juured arenema hakata.
Erinevad istikud
Puid müüakse kolme tüüpi: poti- või konteineristikud, mulla- või juurepalliga istikud (pakitud kangasse) ning paljasjuursed ehk mullapallita istikud. Üldjuhul on kõige kindlam osta potiistik. Neid on lihtne istutada ja nad saavad juurdumisega hakkama isegi suvel. Potis ettekasvatatud taimi hoitakse pikka aega ühe kindla nõu sees ning nende juured saavad maasse istutades minimaalselt kahjustada. Istikuid on ainuüksi suuruse poolest väga erinevaid, leidub nii väiksemate pottide sees olevaid verinoori istikuid kui ka tohutusuurte anumate sees hoitavaid noori puid.
Mullapalliga istikud kaevatakse enamasti üles, pakitakse spetsiaalse kanga sisse ja hoitakse enne müümist veel mõnda aega nii, et juured saaksid väljakaevamisest toibuda. Sedasorti istikud võivad teinekord üsna suured olla.
Paljasjuursed puuistikud on enamasti väga väikesed. Kuna juurte jaoks pole mulda jäetud, tuleb paljasjuursed istikud istutada siis, kui puu on puhkeseisundis. Nõnda pole hirmu, et noor puu ära kuivab. Istutamise hetkeni tuleb juured pidevalt niisutatud hoida. Paljasjuurseid istikuid reklaamitakse sageli taimekataloogides või hulgimüügikaubanduses. Mitmed puukoolid ja aiandid müüvad paljasjuurseid taimi hulgi ning väga odava hinna eest. Kõige sagedamini pakutaksegi neid müüa just varakevadel. Paljasjuursed istikud tuleb alati võimalikult kiiresti maasse istutada.
Seejuures on oluline järgida müügikohast kaasa saadud juhiseid. Kui konkreetse istiku kohta ei ole kaasas mingeid juhiseid, võib istutamisel lähtuda järgnevatest näpunäidetest:
Maa-alused trassid ja kaablid – enne kaevama hakkamist tuleb üle vaadata kütte- veevarustus- ja kanalisatsioonitorude ning muude maa-aluste rajatiste asukoht.
Augu suurus – istiku jaoks kaevatud auk peaks olema kaks korda laiem aga mitte nii sügav kui juurepall. Augu küljed ja põhi tuleb labidaga konarlikuks ja robustseks jätta, et juured pinnasele paremini ligi pääseksid.
Juurte ettevalmistamine – potiistiku puhul tuleb istik potist välja tõsta. Selleks tuleb potis olev istik külili maha panna, nii et pott ja juurepall jääksid istutuskoha lähedusse. Seejärel tuleb poti külgi ning põhja mõned korral lüüa, et juurepall poti küljest lahti tuleks. Kui juured on kasvanud ringis ümber mullapalli, tuleks need paari koha pealt läbi lõigata. Mullapalliga istikute puhul tuleb esmalt eemaldada juurepalli ümber mässitud riie (või muu materjal). Kogu riiet ei ole vaja ümbert ära tõmmata, aga kõiksugu plastikust lisandid tuleb kindlasti enne istutamist eemaldada. Juure- ja mullapalli ümber kasvavad juured tuleb õrnalt lahti tõmmata ning eriti pikad juurekasvud lühemaks kärpida. Lühemaks lõigatud juured peavad jääma suunaga alla- ja väljapoole. Valguse ning õhu käes hakkavad juureotsad närbuma, nii et tegutseda tuleb kiiresti.
Näpunäide. Paljasjuursed istikud tuleb kuni istutamiseni alati piisavalt niisked hoida.
Istutamine – istiku juurepall tuleb istutusauku asetada, aga seejuures peab juurepalli peamine osa (kus juured lõppevad ja puutüvi algab) jääma poolteist kuni kolm sentimeetrit ülejäänud maast kõrgemale. Peamisele osale pole enam mulda peale vaja (kui juured just väljas ei ole). Paljasjuursete taimede istutamiseks tuleks istutusaugu keskele mullakuhi tekitada ning istiku juured ühtlaselt üle selle kuhila paigutada. Puid ei tohiks istutada liialt sügavale. Istutusauku kinni ajades tuleb muld kindlasti kas jalgadega vajutades või veega kastes tihendada, et vältida õhutaskute tekkimist.
Näpunäide. Seda tööd on kergem kahekesi teha, nii et üks inimene toestab istikut samal ajal kui teine istutusauku täidab.
Puutüve ümber tuleks kastevee jaoks moodustada ka ajutine nõgu. Nii jõuab vesi tõepoolest puujuurteni ega voola kohe laiali. Istikut tuleb kasta vahetult pärast istutamist. Läbikuivanud juurepalliga puu ei suuda vett omandada ning sellisel juhul tuleks puutüve juurde panna aiavoolik ja lasta veel aeglaselt niriseda, et imenduda jõuaks.
Näpunäide. Puud ei tohiks liialt sügavale istutada, kuna see võib hakata segama juurte hapnikuvarustust ja ei lase juurtel korralikult areneda.
Multšimine – puu ümbrus on soovitatav umbes poole meetri ulatuses (meetrise diameetriga ring) ära multšida.
Toestamine – olenevalt puu suurusest ja istutustingimustest võib seegi samm vajalikuks osutuda. Toed hoiavad puu kindlamalt püsti, kuniks juured on taastunud ning suudavad ise puule piisavalt tuge pakkuda. Toestades peaks siiski silmas pidama, et puule peab jääma teatav liikumisruum. Kui puud on korralikult juurdunud, võib toed ära võtta. Liialt kaua hoitud toestusvõred hakkavad puud ahistama, vigastavad puukoort ja võivad puu isegi ära tappa.