Sisukord (vajuta et avada)
Igihaljad elupuud on tänuväärsed taimed, mille kahar lehestik aitab varjata aeda uudishimulike pilkude eest. Elupuid leidub mitmeid sorti ja mõned neist kasvavad lausa 12 meetristeks. Elupuude istutamine, kasvatamine ning hooldamine nõuab siiski eelteadmisi ja tähelepanelikkust, kuna teatud võtted ning tegemata jätmised võivad elupuid kahjustada. Järgnevalt tuleb juttu kuuest sagedasemast veast, mida elupuude kasvatamisel tehakse.
Näpunäide. Kui elupuid on kavas kasutada heki rajamiseks, tuleb meeles pidada, et tegu on aeglasekasvuliste taimedega ning võib kuluda mitu head aastat, enne kui hekk on piisavalt tihe ja kõrge. Elupuud kasvavad aastas keskmiselt 10-24 sentimeetrit kõrgusse ning 5-15 sentimeetrit laiusse.
Istutusaegsete tingimuste ignoreerimine
Ehkki elupuid võib istutada sisuliselt igal aastaajal, hakkavad nad märksa hoogsamalt kasvama, kui istutusaegsed ilmastikutingimused on soodsad. Eriti kuuma suve või põuase perioodi ajal on targem oodata tingimuste paranemist. Ooteperioodi vältel võib elupuud niisama maja juures poti sees hoida, aga samas tuleb vaadata, et taim saaks nii päikesepaistet kui varju ning samuti ei tohi lasta potis oleval mullal läbi kuivada.
Kui põuaseks kisub alles pärast elupuude istutamist, tuleb ümbritsevat pinnast sageli kasta, et noor puu esimese kasvuhooaja üle elaks.
Näpunäide. Elupuud kasvavad edukalt nii päikeselise kui poolvarjulise koha peal ning ehkki nad eelistavad kergelt happelist mulda, saavad nad hakkama pea igas pinnases.
Valel ajal tagasilõikamine
Üldjuhul ei ole elupuid üldse vaja tagasi lõigata, ent aeg-ajalt võib oksade kärpimine siiski vajalikuks osutuda. Õige aeg selleks on kevad. Sel moel jõuavad elupuud tagasilõikamisest kenasti kosuda ja uuesti kasvama hakata, enne kui kuumus, külm või kahjurid jõuavad kahju tekitada.
Näpunäide. Ladva poolt tagasilõigatud elupuud kasvavad tihedamaks ja kaharamaks. Tagasilõikamata puud kasvavad küll kõrgeks, ent jäävad õblukeseks ning tiheda heki saamiseks tuleb need üsna üksteise lähedale istutada.
Tuleb ette sedagi, et mõni elupuu oks kuivab ära. Surnud oksad tuleb alati võimalikult kiiresti eemaldada. Enamasti kogunevad kuivanud oksad puuvõre sisse maapinna lähedale – see oksarisu tuleb igal aastal ära koristada. Enamasti saab selle töökinnastega lihtsalt välja tõmmata.
Vale sordi istutamine
Suurem osa elupuid kasvavad pea igas kliimas, aga teatud sordid on ikka külmakindlamad või päikeselembesemad. Seepärast tasub elupuid ostma minnes alati järgi uurida ka iga sordi eelistatud kasvutsoon. Õige sordi valimine muudab puude hooldamise märksa lihtsamaks.
Vale istutusvahe
Üksteise kõrvale istutatud elupuudest saab tõepoolest hea heki või aia, aga seejuures tuleb taimedele ka sobiv istutusvahe valida. Kui elupuud liialt tihedalt istutada, ei jagu neile toitaineid, mineraale ega kasvuruumi.
Selleks, et elupuud püsiksid terved ja elujõulised tuleb järgi uurida, millist istutusvahet konkreetse sordi puhul soovitatakse. Üldjuhul peaks puude vahe olema vähemalt 60 sentimeetrit.
Talveks tähelepanuta
Paks lumekiht ja oksadele kogunev jää võivad elupuudele suurt kahju tekitada. Seepärast on soovitatav elupuudele ka talvisel ajal pisut tähelepanu pöörata ning aeg-ajal lumi okstelt maha raputada. Sel moel ei tee külm puudele liiga ja lumi ei hakka oksi murdma.
Soovi korral võib elupuud sügiseks ning talveks kaitsva võrguga katta et lumi ja oksadega maiustavate loomad ei pääseks puudele kahju tegema.
Näpunäide. Elupuudele sobivad kõige paremini tugevad ning tihedad võrgud, millest mõned pakuvad kaitsed isegi UV-kiirguse eest. Taolised võrgud on enamasti rohelist värvi ja peavad vastu mitmeid aastaid.
Esimesel kasvuaastal kastmata jätmine
Kuna elupuud on niivõrd rohelised, kipuvad inimesed sageli unustada, et äsjaistutatud väikeseid puid tuleb regulaarselt kasta. Esimesel kasvuaastal on äärmiselt oluline, et noorte puude juured saaksid piisavalt vett. Vihmutid ei suuda elupuudele nii palju juua anda, et juured korralikult niisutatud saaksid. Parim moodus elupuid kuumadel suvekuudel kasta, on aiavoolik iga paari päeva tagant puutüve juurde tõsta ning veekraan umbes kümneks minutiks lahti keerata. Kui oodata, et pruunikaks tõmbuv lehestik ise kastmisvajadusest märku annaks, võib selleks juba hilja olla. Niiskuse hoidmiseks oleks hea puude ümber umbes seitsme-kaheksa sentimeetri paksune multšikiht panna. Kui elupuud on esimesel aastal kasvuhoo sisse saanud, ei vaja nad hiljem enam kastmist.