Apteegitill on maitsetaim, mida on läbi aegade kasutatud nii kala- kui liharoogade maitsestamiseks. Lisaks muule aitab see väidetavalt ka seedimist parandada. Pikkade roheliste varte otsas kobaras olevate õitega efektne apteegitill meenutab välimuselt tavalist tilli ning seda on kerge kasvatada. Maitselt aniisi meenutavat apteegitilli saab toiduvalmistamise juures peaaegu tervenisti ära kasutada. Järgnevas artiklis tuleb juttu nii erinevat tüüpi apteegitillidest, nende kulinaarsetest kasutusvõimalustest, kui kasvatamisest ja lisaks muule on lõpus toodud retsept apteegitilliga.
Fenkol – ajalugu
Apteegitilli pikk ajalugu ulatub tagasi vanade kreelaste ja roomlasteni. Kreeklased kutsusid seda aedvilja ‘marathon’, roomlased aga ‘foeniculum’ (mis tähendab heina). Viimasest tuleneb ka taime ladinakeelne nimetus (Foeniculum vulgare) ning eesti keeles kasutatav sünonüüm apteegitilli jaoks – fenkol.
Apteegitilli kasutusvõimalusi
Apteegitill leiab kasutust mujalgi kui köögis. Seda on tarvitatud raviotstarbel näiteks ergutaja ja puhitusevastase vahendina, samuti on sel kerge kuseeritust suurendav toime. Apteegitillist valmistatud teel usutakse kõhule ning seedimisele hea mõju olevat. Söömiseks kõlbavad kõik taime osad ja seda saab tarvitada nii maitsetaime kui aedviljana. Hoiatusena tuleb siiski välja tuua, et apteegitilli seemnetes leiduv õli võib allergilistele või tundliku nahaga inimestele ärritavalt mõjuda või suisa ohtlik olla.
Keskajal usuti apteegitill kuuluvat üheksa püha taime hulka, millest igaüks suutis ravida üht üheksast kõige rängemast keskajal levinud haigusest. Inglise taimeteadlane Nicholas Culpeper oli seisukohal, et apteegitilli saab kasutada neerukividest vabanemiseks, luksumise vaigistamiseks ning podagra raviks. Väidetavalt kasutati seda keskajal ka mürgiseente vastumürgina.
Kuidas fenkol ära tunda
Apteegitillina tuntakse enamasti selle kolme levinumat sorti: niinimetatud magus apteegitill (Foeniculum vulgare var. dulce), kõige sagedamini kasvatatav ja toiduks kasutatav suure mugulaga sibul-apteegitill (Foeniculum vulgare var. azoricum) ning harilik apteegitill (Foeniculum vulgare), mida köögis suuremat ei kasutata. Apteegitill kasvab umbes 1,2 kuni 1,5 meetri kõrguseks. Taimel on tugevad rohelised varred, mille otsa tulevad sarikatena väikesed kollased õied. Soojemates maades on tegu mitmeaastase rohttaimega, aga meie kliimas ei pruugi apteegitill talve alati üle elada ja seepärast kipub ta siin pigem üheaastane taim olema. Apteegitilli lehed on sulgjad ning peened. Nagu juba mainitud, on apteegitill tegelikult üleni söödav (kaasa arvatud seemned ja juured). Sel on magus ja lagritsat meenutav maitse, mis sobib väga hästi erinevatesse salatitesse. Fenkol kasvab looduslikult Vahemere piirkonnas, aga seda kasvatatakse edukalt ka mitmel pool mujal parasvöötmes.
Apteegitilli kasvatamine
Üldjuhul küpseb fenkol seemnest umbes 100 päevaga. Looduslikult kasvades külvab apteegitill end ise, aga peenraga alustades ja üheaastaste taimedena kasvatades leiab soovija vajalikud seemned pea igast seemnete müügiga tegelevast poest. Juba ettekasvatatud taimi müüakse sageli turul või suuremates aianduskeskustes. Lisaks võib seemned alati interneti kaudu tellida.
Peenar
Fenkol ei vaja kasvamiseks toitainerikast saviliivmulda. Ainuke asi, mida apteegitilli istutamise juures jälgida on see, et taim tahab hea drenaažiga kasvukohta. Üldjuhul ei soovitatagi apteegitilli liialt viljakasse ja väetisega töödeldud pinnasesse istutada. Liigse toitainetekülluse tulemusena kaotab taim suure osa aromaatsetest õlidest ning maitsest. Apteegitill tuleks istutada teistest taimedest eemale, kuna vastasel juhul võib toimuda risttolmlemine ja see ei pruugi sugugi rõõmustavate tulemustega lõppeda. Seepärast võiks taimi peenra asemel hoopis eraldi pottide sees või kusagil tagaaias kasvatada. Istutamisel tuleb aga silmas pidada, et apteegitill kasvatab väga pika peajuure.
Korjamine
Seemnete saamiseks kasvatatud apteegitillid saavad valmis augusti lõpus. Seejuures tuleb seemnetel pidevalt silm peal hoida – õige aeg korjamiseks on siis, kui seemned on pruunikaks tõmbunud, aga ei ole veel hakanud sarikate küljest maha kukkuma. Hea võte seemnete kättesaamiseks on sarikad marli sisse keerata ja koos varrega taime küljest ära lõigata. Nii saab need kimbukestena kuivama riputada ning seemned hiljem vastu kõva pinda lüües kätte saada. Seemned peavad enne hoiustamist kindlasti täiesti kuivanud olema. Säilitamiseks sobib kõige paremini õhukindlalt suletav anum.
Retsept
Tegu on väga lihtsa ent lausa suurepärast maitseelamust pakkuva retseptiga, mille peamiseks koostisosaks on värskelt aiast korjatud või poest ostetud rohelised aedoad.
Aedoad apteegitilli ja fetajuustuga
Koostisained
- 450 grammi aedube
- üks apteegitilli mugul, õhukesteks viiludeks lõigatud
- 60 milliliitrit külmpressitud oliiviõli
- kaks supilusikat värskelt hakitud basiilikut
- maitsestamiseks soola ja pipart
- veerand tassitäit pudistatud fetajuustu
Valmistamisõpetus
- Esmalt tuleb paraja suurusega kastrul poolenisti veega täita ning see keema ajada. Keevasse vette tuleb omakorda lisada oad ja apteegitilli viilud ning lasta neil umbes neli minutit keeda. Kui aedviljad on peaaegu pehmeks keenud, tulebvesi ära kurnata ja aedviljad külma veega üle loputada.
- Seejärel tuleb kastruli põhja oliiviõli valada ning see keskmise kuumuse peale tõsta. Kui kastrul on parajal kuum, võib lisada oad ja apteegitilli ning maitsestamiseks veel basiilikut, soola ja pipart. Segu tuleb kuumutada, kuniks aedoad ning fenkol on pehmeks muutunud ja ühtlaselt maitseainetega kaetud. Serveerimiseks pole vaja muud teha kui segu suure taldriku peale valada ning fetajuustuga üle raputada.
Fenkol sobib täiendama iga aedviljapeenart. See ei vaja mingit erihoolt ning lisab salatitele ja muudele roogadele mõnusalt omapärase maitsenüansi. Veel leiad fenkoli retsepte siit inglisekeelselt lehelt. Head proovimist!