Kaneeli ajalugu ulatub aastatuhandete taha, mil see leidis kasutust juba vanade egiptlaste palsameerimisprotsessi juures. Kaneel pärineb igihaljaste kaneelipuude koorest ning tänapäeval kasutatakse seda nii toidutegemise juures kui ka mitmete taimsete ravimite koostisosana. Öeldakse, et just kaneel oli suurte maadeavastuste ajendiks. Järgnevalt ongi juttu kaneeli kasutusvõimalustest (nii kokanduslikku kui meditsiinilist laadi) ja kasvatamisest. Lisaks mõned konkreetsed näpunäited kaneeli kasutamiseks.
Kaneeli ajalugu
Kaneelil on väga pikk ajalugu, mis ulatub lausa vanasse Egiptusesse, kus seda kasutati surnukehade palsameerimiseks. Tseilonist (praegune Sri Lanka) pärinevaid kaneelipuid mainitakse vanades Hiina ürikutes juba aastal 2800 eKr. Erinevate kaneelipuude botaaniline nimetus Cinnamomum tuleneb heebrea- ja araabiakeelsest terminist amomon, mis tähendab lõhnavat, vürtsikat taime. Itaalia keeles nimetatakse kaneeli canella ehk väike toruke. Mõlemad kirjeldavad kaneeli üsna tabavalt. Eesti keelde on kaneel tulnud aga alamsaksa laensõnana.
Kaneel oli äärmiselt väärtuslik vürts. Rooma õpetlane Plinius Vanem on märkinud, et 350 grammi kaneeli väärtus võrdus viie kilo hõbedaga. Pärast oma naise mõrvamist käskis Rooma keiser Nero põletada terve aasta varu kaneeli.
Pikka aega on hinnatud kaneeli ravitoimet ning liha säilitavaid omadusi. 17 sajandil lõid hollandlased hispaanlased Tseiloni saarelt minema ja kui nad avastasid, et India rannikul on veel üks kaneelipuude kasvukoht, sundisid nad kohalikku kuningat seda hävitama ja omandasid vürtsikaubanduses sedasi monopoli seisuse. Hiljem, kui sai selgeks, et kaneelipuid pole sugugi raske kasvatada, kukkus hollandlaste monopol kokku.
Tänapäeval kasvatatakse kaneelipuid mitmetes parasvöötme maades ja kaneel on paljude maailma köökide juures oluline maitseaine.
Kaneeli raviomadused
Taimetargad soovitavad kaneeli kasutada selle kootava, ergutava ja puhitusevastase toime tõttu. Seda kasutatakse seedimise soodustamiseks ja iivelduse leevendamiseks. Jaapanis tehtud uuringud on näidanud, et kaneel sisaldab ainet, mis tapab baktereid ja muid mikroorganisme.
Hiljutised katsed näitavad, et kaneelil on silmapaistev omadus parandada aju tööd. Enne ülesannete sooritamist lasti katsealustel kaneeli nuusutada või kaneelinätsu närida. Kaneeli tarvitanud katsealuste mälu toimis paremini ja nad suutsid informatsiooni kiiremini töödelda.
Marylandis asuvas USA Põllumajandusministeeriumi (USDA) uurimiskeskuses tehtud uuringud on näidanud, et kaneel suudab alandada veresuhkru taset. Õigupoolest oli nende avastus juhuslik. Teadlased mõõtsid kaneeliga vürtsitatud õunakooki söönud inimeste veresuhkru taset. Edasised testid näitasid, et kaneel suudab alandada 2. tüüpi diabeeti põdevate inimeste veresuhkru taset ning vähendab seejuures ka kolesterooli. Kaneeli kogused jäid vahemikku veerand kuni vähem kui kaks teelusikat päevas 40 päeva jooksul. Loe siit veel põhjustest miks kaneel kasulik on.
Kaneel köögis
Suurem osa kaneelist, mida täna toidupoodide riiulitelt leida võib, on tehtud kassiast ehk Hiina kaneelipuu koorest. Ehkki tegu pole vanadest aegadest tuntud nii-öelda päris kaneeliga, sobib see toidutegemiseks suurepäraselt. Kaneelist tehakse teed nii ajutegevuse ergutamiseks, seedimise parendamiseks kui ka veresuhkru kontrolli all hoidmiseks.
Eriti sagedast kasutust leiab kaneel küpsetamise juures. Kaneelirullid pole ilmselt kellelegi tundmatud ning lisaks maitsestatakse kaneeliga veel küpsiseid, saiatooteid, pirukaid ja pudinguid. Kaneel sobib suurepäraselt küpsetatud bataadi ja talikõrvitsate vürtsitamiseks. Seda lisatakse ka pudrule, näiteks kaerahelbepudrule ning samuti on populaarne süüa röstsaia kaneeli ja suhkruga.
Kaneel on saadaval kahel kujul: kaneelikoored ning jahvatatud kaneel. Hoiatuseks tuleb mainida, et kaneelikoori on pea võimatu jahvatada, kui need pole pärit just Tseilonis kasvatatavatelt puudelt. Erinevalt jahvatatud kaneelist säilib kaneelikoorte maitse ja aroom väga pikalt. Kui kaneeli kasutatakse harva, ei tohiks seda korraga suurtes kogustes osta või see kaotab oma maitse- ja lõhnaomadused.
Kaneeli kasvatamine
Kaneelipuude kasvatamiseks tuleb elada troopilises kliimas. Tegu on väikeste igihaljaste puudega, mis kuuluvad loorberiliste sugukonda. Oma looduslikus kasvukohas võivad nad sirguda kuni 12 meetri kõrguseks. Lõunas kasvatatakse kaneelipuid ehispuudena.
Istutamiseks tuleb valida hea drenaažiga ja toitaineterikas liivsavimullane pinnas. Paljundada võib kaneelipuid nii seemnete kui poolpuitunud pistoksadega.
Näpunäiteid kokale
Tomatikastmetesse lisatud kaneel aitab esile tuua tomati loomuliku magususe. Kaneeli saab kasutada ka sealiha marineerimiseks ning ühe kaneelikoore võiks panna külmkapis seisva õuna- või apelsinimahla sisse. Samuti tasub kaneeli kasutada punši, siidri ja hõõgveini maitsestamiseks.
Kaneel on köögis üks põhilisemaid maitseaineid. Seda leidub pea igas majapidamises ja kuulub nii mõnegi rahvusköögi põhiliste vürtside hulka. Kaneeli tasub proovida ja nautida nii selle mõnusat maitset kui raviomadusi.
