Aedsalvei – mis ta on ning kuidas teda kasutada

By | sept. 14, 2016

Salveil on pikk ja kirev ajalugu nii maitse- kui ravimtaimena ning see kuulub pea iga rahvusköögi kullavaramusse. Vahemere-äärsest regioonist pärinev salvei on vastupidav ja kergesti kasvatatav püsik. Tuleb vaid kontrollida, et seemned korralikult idaneksid. Artikkel peatub nii salvei ajalool, kasutusvõimalustel (ravim- ja maitsetaimena), kasvatamisel kui säilitamisel. Lisaks paar näpunäidet noorte taimede ning seemnete muretsemiseks.

Salvei ajalugu

Salvei, mis looduslikult kasvab Vahemere rannikul, saab edukalt hakkama ka meie kliimas. Antiiktsivilisatsioonid uskusid, et salvei pikendab eluiga ning seda seostati lausa surematusega. Aedsalvei (salvia officinalis) kuulub salvei ehk salvia perekonda ning sõna ’salvia’ tähendab ladina keeles sisuliselt sama, mis ’lunastus’ või ’pääsemine’. Sel usuti olevat mitmeid raviomadusi ning hiinlased pidasid salveist lugu kui teetaimest. Õigupoolest hindasid nad seda nii kõrgelt, et vahetasid rohelist teed salvei vastu vahekorras 4:1. Seda kasvatatakse ja kasutatakse palju näiteks endise Jugoslaavia aladel, kus tänu kliimale on võimalik aastas lausa kolm korda saaki koristada. Põlisameeriklased kasutasid salveid eelkõige ravimtaimena. Nad uskusid, et salveist ja karurasvast valmistatud salv suudab ravida haavandeid. Lisaks muule kasutasid nad salveid massaaži ja vannide tegemiseks. 20. sajandi algusaastatel levis väide, et salvei aitab soolatüügastest vabaneda. Seda on kasutatud muuhulgas nii epilepsia, leetrite kui kõhuusside ravimisel. Salvei on laialdast tarvitamist leidnud ka liigse piimaerituse, kusepidamatuse ning eriti higistamise leevendamiseks.

Aedsalvei ravimtaimena

Salvei higistamisvastase toime taga on tõenäoliselt taimes sisalduvad eeterlikud õlid ning tanniinid. Õlidel on antiseptiline, kootav ja mõningatel juhtudel ka ärritav toime. See leevendab valusat kurku, suu limaskesta ärritusi ning väidetavalt ravib ka haavu ning sinikaid. Öeldakse, et salvei tugevdab kopse ja salveist valmistatud tee või tinktuuri tarvitamine aitab köha ennetada. Erinevat sorti salveidel on erinevad kasutusalad. Näiteks punajuur-salvei on levinud Hiina meditsiinis ja õlisalvei (chia) kasutamine suuremas koguses aitab kõhukinnisust leevendada. Mehhikos kasvav luulusalvei on aga tugeva psühhoaktiivse toimega ning seda kasutatakse näiteks šamanistlike rituaalide juures.

Loe ka:   Aaloe kasvatamine

Salvei sisaldab kamprit ning terpeene. Seejuures on terpeenid ülekaalus just värske salvei puhul.

Salvei maitsetaimena

Salvei meenutab kamprit ja sidrunit ning sel on meeldivalt mõru järelmaitse. Seda ürti kasutatakse palju suppide, küpsetiste, vorstide, lihapirukate, linnuliha (täidistes) ja marinaadide maitsestamiseks. Salvei sobib hästi nii looma-, sea-, kala-, lamba- kui linnulihaga ning samuti paljude aedviljade ja isegi puuviljadega (näiteks apelsinide ja laimidega). Kuna salveisid on mitut sorti, leidub iga roa jaoks oma maitsenüanss. Kindlate roogade juures leiavad sagedast kasutust näiteks nägus-salvei (ka ananass-salvei) ja muskaatsalvei. Poeriiulitelt on saada nii terveid salveilehti kui jahvatatud salveid. Seejuures tasub silmas pidada, et värske ja kuivatatud salvei on täiesti erineva maitsega. Värskes salveis on sidruninoot palju tugevam. Rohkem salvei kasutusvõimalusi leiad siit.

Salvei kasvatamine

Salveiseemneid on raske säilitada ja vanade seemnete puhul on targem need enne mulda pistmist üle kontrollida ja ette idandada. Värsked seemned idanevad aga kiiresti. Ehkki talveks tuleks salvei kas sisse tõsta või kinni katta, on tegu üsna külmakindla taimega. Salvei eelistab kergelt aluselist mulda pH tasemega 6.4 . Kõige paremini tunneb aedsalvei end hea drenaažiga kasvukohas, kus paistab ohtralt päikest.

Salvei on mitmeaastane poolpõõsas. Taime neljakandilised, sitked ja puitunud varred on kaetud pehmete udemetega. Salvei huuljad õied on sinised, roosad, lillad või valged ja kuni kahe sentimeetri pikkused. Salvei lehed võivad olla kuni viie sentimeetri pikkused ja asetsevad varrel vastamisi. Hallikasrohelised ja kortsus lehed on kaetud pehmete ebemetega ning tunduvad katsudes sametised. Mõnel sordil on ka sakiliste servadega lehed. Salveipõõsas võib kasvada 30-75 cm kõrguseks ja õitseb enamasti juunis. Ehkki salvei pärineb Vahemere põhjarannikult, kasvab see edukalt ka Eesti kliimas.

Loe ka:   4 moodust kännu eemaldamiseks

Salveitaimed võib hiliskevadel ette kasvatada ja hiljem peenrasse ümber istutada. Taimede vahele tuleb vähemalt pool meetrit ruumi jätta. Asjatundjad soovitavad salveid paljundada pigem taimede jagamise teel, sest seemnest täisväärtusliku taime kasvatamine võtab keskeltläbi kaks aastat. Kevadel tuleb salveid tagasi lõigata, et taim ei hakkaks seemneid tootma.

Salvei on küll üsna ilmastikukindel aga samas vastuvõtlik juuremädanikule. Valedes tingimustest närbub salvei kiiresti. Probleeme võivad valmistada ka nälkjad, ämblikud, lestad ja lehetäid.

Korjamine ja säilitamine

Lehti kogutakse põõsast lõigatud varte küljest. Kuivatamiseks tuleb lehed varjulisse kohta riidetüki peale laotada. Kuivanud lehti hoitakse läbipaistmatutes õhukindlates purkides või topsides. Nagu eelpool juba rõhutatud, maitseb kuivatatud salvei hoopis teistmoodi kui värske.

Kust leida salveid?

Salvei seemneid müüakse igas suurema aianduspoes ja kaubanduskeskuses. Samuti saab neid tellida interneti vahendusel. Kevade lõpus ja suvel võib aianduspoodidest ja turulettidelt leida ka noori salveitaimi ning alati on võimalus pöörduda mõne tuttava poole, kelle peenral salvei juba kasvab (nii tulevad ka õied kiiremini, sest kevadel külvatud taimed hakkavad hiljem õitsema kui vanad).

Pika ajaloo ning rohkete maitse- ja raviomadustega salvei on oma koha maitsetaimede peenras auga välja teeninud. Lisaks muule saab salveid edukalt kasutada lõhnasegude, taimeseadete ja muude käsitööprojektide juures. Miks mitte siis sel kevadel mõned seemned mulda pista või tuttava käest paar istikut tuua?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga