Juhendaja.ee

Lapseea ülekaalulisuse vastu

Kui praegused negatiivsed tendentsid samas tempos jätkuvad, võib tulevase põlvkonna eeldatav eluiga osutuda madalamaks kui nende vanematel. 2013. aastal avaldatud Eurostati sotsiaalse statistika aastaraamatu kohaselt on iga kümnes Eesti kooliealine laps ülekaaluline. Lapseea ülekaalulisust on seostatud tõsiste terviseprobleemidega: noores eas avalduvad südamehaigused, 2. tüüpi diabeet, sapikivid, uneapnoe ning kõrge vererõhk.

Peamised laste istuvat elustiili soodustavad tegurid on televiisor, arvuti ja videomängud. Kuna lapsed kipuvad sageli liialt palju aega televiisori ees veetma, on soovitatav seada ajalised piirangud nii telekavaatamisele, videomängude mängimisele kui arvuti ja muude nutiseadmete kasutamisele. Samuti on oluline, et lapsed oleksid iga päev vähemalt tund aega kehaliselt aktiivsed. Vanemad peavad lapse tegemistele rohkem tähelepanu pöörama ja uurima, nii lapse huvide kui ümbruskonnas pakutavate huviringide kohta.

Üldjuhul on ülekaalulised lapsed oma kaaluprobleemist vägagi teadlikud. Seetõttu on arstid seisukohal, et kõige otsesemad ülekaalulisuse tagajärjed laste jaoks on sotsiaalne tõrjutus, madal enesehinnang ning depressioon. Lisaks mõjutavad lapse enesepilti nii vanemate kui eakaaslaste suhtumine ja harjumused. Seepärast peavadki vanemad omaenda käitumisega lastele eeskuju näitama. Laste jaoks on oluline tunda end armastatuna olenemata kehakaalust.

Kindlasti tuleks jälgida, et toidukordadega saadaks kätte päevane soovitatav kogus (GDA) vitamiine, mineraale ja valke. Lastele suunatud kaalulangetuskavade osas tasub pöörduda arsti poole. Lapse kaalu tervislikkuse hindamisel ning kaaluprobleeme põhjustavate tervisehädade välistamisel või avastamisel on arstid kahtlemata kõige paremad eksperdid.

Mõned soovitused, mida jälgida lapse toitumise tervislikumaks muutmisel: