Suurepäraste kokteilide valmistamise saladus

2966
Erinevad kokteilid
Viis põhitõde kokteilide valmistamise kohta

Millegipärast kipub olema nii, et kodus valmistatud kokteilid ei maitse ikka päris nii nagu baarmeni tehtud. Erinevus hea, keskmise ja lausa vastiku kokteili vahel peitub teinekord ootamatutes pisiasjades. Maailma parimate baarmenide töökäiku vaadates saab selgeks, et „Vau!“ efekti tekitamine hõlmab pea alati kindlate sammude järgimist. Kui jookide segamisel või raputamisel alati järgnevat viit sammu silmas pidada, võib kindel olla, et koduste kokteilide kvaliteet hakkab ülesmäge liikuma.

 

1. Baarikapi uuendamine

Poe alumisel ja ülemisel riiulil müüdaval kangel alkoholil on suur kvaliteedivahe. Kokteilid peegeldavad alati koostisainete kvaliteeti ning kuna alkohol kipub olema kõige tuntavam ja esiletungivam, tuleb kvaliteedi nimel pisut lisakulutusi teha. Mõnekümneeurose džinnipudeliga valmistatud martiini kõrval valmistab kuueeurose džinniga kokteil paratamatult pettumuse. See ei tähenda, et alkoholile peaks tingimata terve varanduse kulutama. Saadaval on ka väga häid keskmisse hinnaklassi jäävaid džinnimarke, mis sobivad suurepäraselt n-ö igapäevaseks kokteilisegamiseks ega maksa rohkem kui keskeltläbi 25 eurot. See on lihtne ja kindel nipp, kuidas kokteilid kvaliteetsemaks muuta.

 

2. Värsked koostisained

Laimimahla pressimine

Kui vähegi võimalik, tuleks kokteilide segamisel eelistada värskeid, mitte konserveeritud või muul moel pakendatud koostisaineid. See kehtib peaasjalikult erinevate mahlade kohta, aga sama põhimõtet võib rakendada ka muude kokteili tegemiseks vajalike koostisainete puhul – näiteks võib poest ostetud gaseeritud mineraalvee asemel kasutada sifoonpudelit või valmistada vajaminevad siirupid ise. Puuviljamahlade puhul võib lahenduseks olla kas ise mahl välja pressida (tsitruseliste puhul) või värske mahla saamiseks elektrilist pressi kasutada (õuna-, jõhvika-, pirni- jt mahlade puhul). Pakendatud mahlad sisaldavad sageli soovimatuid lisandeid ja säilitusaineid, mis kokteili värskuse ära rikuvad.

 

3. Klaasi temperatuur = joogi temperatuur

See võib tunduda lihtsa ning võib-olla tarbetuna näiva soovitusena, aga temperatuuri jälgimine mängib hea ja halva kokteili eristamise juures tõepoolest olulist rolli. Külmade kokteilide serveerimisel aitab joogiklaasi eelnev jahutamine kokteili kauem külmana hoida, muutes kogu kogemuse algusest lõpuni märksa nauditavamaks. See ei nõua mingit suurt pingutust. Piisab sellest, kui klaas enne joogi väljavalamist minutiks sügavkülma panna või joogi segamise ajal klaasi jäävett lisada ning see enne serveerimist tühjaks valada. Sama põhimõte kehtib ka toatemperatuuril või kuumalt serveeritud jookide korral. Näiteks hõõgveini puhul tuleks klaas joogi valmistamise ajal kuuma veega üles soojendada. Pole midagi ebameeldivamat, kui jahe kokteil, mille kaks viimast sõõmu on soojaks läinud või kuum jook, mille põhi on juba ära jahtunud – õigesti ettevalmistatud klaas aitab selliseid probleeme ära hoida.

 

4. Joogi kaunistamine

Martiiniklaas

Kaugeltki mitte iga kokteili ei pea kaunistama. Samas tuleb arvestada, et traditsiooniliselt sidruni-, laimi-, apelsinilipsu või muu kaunistusega serveeritud jookide puhul mõjub kaunistuse aroom ja maitse kokteilile tasakaalustavalt. Kaunistused aitavad ka kokteili visuaalsele poolele lihvi anda. Ilma laimiviiluta serveeritud džinn ja toonik jääb ilma õrna tsitrusearoomita ebatäielikuks ning ilma oliivita martiinil pole joogile viimast lihvi andvat õrnsoolast mekki. Kaunistuste osakaalu ei maksa alahinnata. Isegi kui nende puudumine ei jäta maitseelamusele otsest jälge, tuleb meeles pidada, et kokteilid on mõeldud erilist elamust pakkuma ja kaunistamata kokteilid jäävad selles osas selgelt alla.

 

5. Üheksa korda mõõda…

Tippklassist kokteilide segamise üheks tähtsamaks eelduseks on koostisosade täpne väljamõõtmine. See tagab alati ühtlase kvaliteedi. Paljud kipuvad seda sammu vahele jätma, sest peavad seda ajamahukaks või eelistavad vaba käega valamise showd. Tõsi, suure külastatavusega asutustes töötavad baarmenid kuigi tihti mõõduklaasi poole kätt ei siruta, aga nende näol on tegu ülikogenud joogivalajatega, kes teavad pelgalt ajakulu järgi koguseid arvestada. Koostisainete ülemõõtmine tagab ettenähtud tulemuse – üheainsa koostisaine üle- või aladoseerimine võib kogu joogi peene tasakaalu ära rikkuda. Mõõduklaasi kasutamine aitab vältida ka alkoholi tarbimisega seonduvaid tajuprobleeme – vaba käega valatud ‘õige’ kogus ei ole kunagi nii õige kui spetsiaalses mõõduklaasis.