Orhideede hooldamine

Haprad ja elegantsed orhideed ei kao kohe kindlasti kunagi moest. Üle terve maailma kasvab rohkem kui 20 000 ülimalt eripalgelist orhideeliiki. Igas riigis on olemas mõni kohalik orhideeliik, mis muudab enda jaoks sobiva stiili ja värvusega orhidee valimise üsna lihtsaks. Eksootilise välimusega orhideed teevad kodu külluslikumaks ja erksamaks.
Orhideesid saadab teatav kurikuulsus, nagu neid oleks raske kasvatada. Mõningate teadmistega pole orhideede hooldamine aga sugugi nii keeruline. Peaasi, et taim saaks kõik, mida vaja. Õigupoolest peetakse mõningaid orhideeliike lausa hävimatuteks ja nende eest hoolitsemine ei nõua ka märkimisväärsete summade kulutamist. Aianduspoodide allahinnatud kaupade letist ostes ei ole orhidee muudest toataimedest eriliselt kallim.

Orhideesid on väga laias värvivalikus, erineva kuju ning lõhnaga. Nende õied on äärmiselt kaunid ja taimed ise tunduvad suisa ebamaised. Igaüks peaks kahtlemata leidma endale sobiva.

Orhideede hooldamine erinevatel taimedel

Orhideesid klassifitseeritakse oma kasvumoe järgi. Vastavalt sellele jagunevad nad nelja suurde gruppi. Esimese grupi moodustavad epifüüdid ehk pealistaimed. Epifüüdid kinnituvad puu koorele, saavad sealt vajalikud toitained ega vaja kasvamiseks mulda. Teine grupp kannab nime litofüüdid. Sellesse gruppi kuuluvad orhideed on samuti pealistaimed, aga kinnituvad kividele. Ka kolmanda grupi orhideed on pealistaimed, aga neid nimetatakse saprofüütideks, kuna need kaunid lilled kasvavad surnud taimedel. Neljast grupist on maapinnal kasvavad orhideed ainukesed, mis pole epifüüdid. Sellesse gruppi kuuluvad taimed vajavad kasvamiseks mulda.

Epifüütide juurestik on enamasti paljastunud ning toitaineid saavad nad siis, kui vihma sajab Seetõttu ei kasvatata selliseid orhideesid mitte mullas, vaid puukoorte, purustatud puusöe ning isegi väikeste kivikestega täidetud lillepottides. (Epifüüte võib kasvatada ka puidust või korgist tahvlikeste peale kinnitatuna, aga see eeldab piisava niiskustasemega kasvuhoone olemasolu; aknalaual seda proovida ei maksa.)

Millest pihta hakata?
Mõned populaarsemad orhideede perekonnad, on näiteks katleiad, dendroobiumid, ontsiidiumid ja vandad. Algajatele orhideekasvatajatele soovitatakse tavaliselt kuukinga (‘Phalaenopsis’), mida teinekord tuntakse ka liblikorhideena.
Kuukinga on ilmselt nii lillepoest, aianduspoodide taimeosakonnast kui taimelaatadelt kõige kergem leida ja enamus inimesi tunnevad kohe ära, et tegu on orhideega.
Orhideetaime valides tuleb vaadata, et selle lehed oleksid puhtad ja läikivad. Ei maksa muretseda, kui lillepotist paistavad välja orhidee juured, kuivõrd neile meeldibki õhu käes olla. Juures peaksid olema terved, lihavad ja rohelised, mitte katkised ning hapra välimusega. Alati on targem osta taim, mis juba õitseb, et saada orhideest ja selle õite värvist parem ülevaade. Ühtlasi näitab õite olemasolu, et tegu on terve taimega, mis suudab õisi toota.
Näpunäide. Suurem osa poodides müüdavatest orhideedest on odavate lillepottide sees, mis ei lase õhul korralikult juurteni pääseda. Selleks, et orhideede hooldamine oleks lihtsam, tuleb nad ümber istutada, aga seda alles siis, kui taim on õitsemise lõpetanud. Istutamiseks tuleb kasutada spetsiaalselt orhideedele mõeldud potti ja orhideemulda. Kõik mädanenud ja mustaks tõmbunud juured tuleb enne ümbertõstmist ära lõigata.

Valgus
Koju toodud orhideele tuleb tagada korrektne valgusrežiim. Kui valgust on liiga palju, tõmbuvad lehed kollaseks, kui aga liiga vähe valgust, muutuvad lehed tumeroheliseks, taim kuivetub ja ei tooda enam õisi. Kuukingad tahavad keskmiselt palju valgust ning ei talu väga intensiivset päikesepaistet. Idakaarde vaatava aknalaua peal peaksid nad end hästi tundma.

Orhidee kasvatamise temperatuur

Kui eurooplased orhideede kasvatamisega algust tegid, arvasid nad, et niiske ja kuuma kliimaga piirkondadest pärit orhideesid tulebki pidevalt niiskes ja soojas hoida. Tegelikult saavad nii kuukingad kui ka mitmed teised populaarsed orhideed mõne parasvöötmes asuva majapidamise aknalaual suurepäraselt hakkama. Orhideede jaoks on sobivaim umbes 25-26 kraadine päevane ja 15-16 kraadine öine temperatuur. Kõige olulisem on temperatuuride vahe jälgimine – kui temperatuur ei lange öösel piisavalt madalale, ei pruugi orhidee õitsema hakata.

Niiskus
Kuukingad ei taha küll suurt kuumust, aga nende kasvatamiseks on siiski vaja sellist õhuniiskuse taset, mida väljaspool vihmametsa väga ei leidu. Selle puudujäägi tasategemiseks võib tuppa õhuniisuti paigaldada või siis mõne väiksema õhuniisuti otse orhidee juurde panna, et see ainult taime ümbritsevat piirkonda mõjutaks. Tubastes tingimustest orhideesid kasvatades võib tavaliste lillepoti aluste asemel kasutada hoopis võrega aluseid, kuhu koguneb taime kastmisest üle jääv vesi, mis seejärel aurustub ja tõstab õhuniiskuse taset.
Näpunäide. Talvel tuleb hoida orhideed soojas ja neid aeg-ajalt veega pihustada, et nad ikka piisavalt niisutatud oleksid.

Vesi 
Istutussegu ei tohi lasta täiesti läbi kuivada, vaid seda tuleb kasta niipea, kui see õrnalt niiske tundub. Seejuures olgu öeldud, et kõige levinum viis orhideede tapmiseks on nende liigne kastmine. Selle ennetamiseks tuleb orhideepoti raskust iga päev katsuda. Vahetult peale kastmist peaks lillepott olema raske ning vastupidi – kuiv lillepott on kerge. Kuivamiseks kuluv aeg tuleks ära mõõta ning siis saab taimi vajaduse järgi iga paari päeva tagant kasta. Väikesemad istutuspotid kuivavad kiiremini kui suured. Kuivõrd aknalaudade juures pole õhuniiskust eriti kõrge, tuleks orhideesid hoida plastikpottides, mis aitavad niiskust hoida.
Näpunäide. Suvel piisab enamasti sellest, kui orhideesid kord nädalas korralikult kasta, talvel peaks seda tegema kord kuus.

Poes müüdavad orhideemullad ehk istutussegud koosnevad tavaliselt puukoorest, millesse on segatud puusütt ja perliiti. Kui selgub, et orhidee on ülekastetud, tuleb taim ümber istutada ja kasutada jämedama struktuuriga istutussegu. Ülekastmine saab taimele lõpuks saatuslikuks, kuna õhk ei pääse enam juurteni.

Väetis
Orhideede hooldamine on seotud ka nende kasvatamiseks kasutatud väetisega. Väetamiseks tuleks kasutada spetsiaalset toataimede väetist, mille NPK (lämmastik, fosfor, kaalium) vahekord oleks ühtlane, näiteks 18-18-18. Nelja liitri vee kohta tuleb kasutada ainult poolt või isegi neljandikku pakil soovitatud kogusest, kuna orhideed ei vaja sama palju väetist kui teised taimed, mida sellises vahekorras toodetud väetisega turgutatakse.
Näpunäide. Orhideesid väetatakse ainult kasvuhooajal ja kord nädalas. Talvel neid väetada ei tohi.

Mõnda huvitavat orhideedest
Lisaks kauni sisekujunduselemendi staatusele on orhideedel ka põnev ajalugu. Ligi 4000 aastat tagasi mainiti taimeravi puudutavates tekstides väljendit ’Ian’, mis hiina keeles tähistab orhideed. Konfutsius kirjutas samuti orhideedest, võrreldes vana sõbraga kohtumisest tuntavat rõõmu sellega, kui astutakse lõhnavate orhideedega täidetud ruumi. Samal ajal kasutati Euroopas siinseid kohalikke orhideesid armurohu ehk afrodisiaakumina.

19. sajandi Euroopat iseloomustanud avastamismaania ning aina kasvav huvi troopiliste orhideede vastu kergitas orhideede hinnad lakke ning kannustas mitmeid inimesi troopilistesse piirkondadesse reisima, et neid eksootilisi taimi koguda. Paraku tõi see kogumishullus kaasa mitmete orhideede elupaikade hävimise ja tõenäoliselt hävisid mõned orhideeliigid jäädavalt. Tänapäeval pooldavad paljud orhideekasvatajad, muuhulgas ka Ameerika Orhideede Ühing, kunstlikud paljundatud (kas meristeempaljunduse või varrepistikutega) orhideede ostmist, et vähendada erinevate orhideeliikide korjamist nii kodu- kui välismaalt.

Orhideelised ehk käpalised on suurim taimede sugukond, kuhu kuuluvad paljud eriilmelised taimed alates miniatuursest ‘Mystacidium caffrumist’ kuni 6 meetri kõrguseks kasvava ‘Renanthera storeini’. Mõnedel orhideedel on tibatillukesed, isegi nööpnõelast väiksemad õied, teistel aga suuremad kui pikaõielisel liilial. Osad õitsevad pidevalt, teised aga vaid kord aastas. Orhideed on kaunid ja intrigeerivad taimed, mis lisavad ellu pisut eksootikat ja tuppa troopilist soojust.