Inimesed on asjade üksteise külge kinnitamiseks läbi aastasadade mitmesuguseid mooduseid leiutanud. Ammustel aegadel kasutati asjade kokku sidumiseks lehtedest keeratud köit. Seejärel tuli kellelegi mõte kasutada aheneva otsaga tappe. Tappidest said aja jooksul raudnaelad (ka kruvid, poldid ja klambrid), mis püsisid küll kenasti, aga nende kasutamine tähendas, et asjade sisse tuli auk teha. Tänaseks on keemiatööstus töötanud välja liimid ja sideained, mis hoiavad asju sama hästi koos kui naelad ning seejuures ole vaja kuhugi aukke teha. Kas liimained suudavad tõesti naelu asendada või on asi lihtsalt selles, et erinevatele vajadustele sobivad erinevad lahendused?
Kiire ülevaade naeladest:
- Ilmselgelt on naelad tänapäeval kõige tavalisemad metallist kinnitusvahendid, mida ehitustöödel kasutatakse. Olemas on kõiksugu erineva kujuga naelu (tavalised naelad, liistunaelad, ehitusnaelad ning ka krohvinaelad ja peitpeanaelad).
- Naelasid on ka erinevates suurustes. Neid mõõdetakse millimeetrites – pikkus ja läbimõõt.
- Leidub ka igasugu erialaseid naelu. Näiteks on mõnedel naeltel keermed, et nad paremini kinni püsiksid (nagu vintnaelad ja keermestatud krohvinaelad). Osad naelad on aga roostetamise vältimiseks tsink- või polümeerkattega. Kolmandad on mõlemat – nii kaetud kui keermetega (näiteks välitöödel kasutatavad galvaniseeritud vintnaelad)
- Naelad on kergesti kättesaadavad, odavad ning seetõttu ka sageli kasutatavad. Samas on neil ka omad miinused.
- Naelad püsivad ristikiudu lööduna paremini kui pikikiudu. Seega on puu otskiudu löödud naelu võrdlemisi kerge välja tõmmata.
- Põhimõtteliselt on nael üht tüüpi kiil. Nii et kui nael laua sisse lüüa, võib see laua tegelikult kaheks lüüa. Eriti veel siis, kui nael lüüa liiga äärde või kui piki sama kiudu lüüakse liiga palju naelu.
- Naelad sobivad kõige paremini puidust asjade kinnitamiseks. Millegi muu kui puidu jaoks ei ole naelad just kõige parem valik – telliskivide või metalli puhul nad kuigi hästi ei toimi.
Liimained
Erinevat sorti liimid on tõenäoliselt sama kaua eksisteerinud kui tapid ja puidust tüüblid. Looduslikest ainetest tehtud liimidega on aga läbi aegade omad probleemid kaasnenud. Näiteks:
- Need ei toimi hästi miinuskraadide juures.
- Mõned looduslikud liimid on vees lahustuvad ja seega ei sobi neid kasutada õues, kus liim jääb ilma meelevalda.
- Looduslikud liimid kipuvad kaua kuivama, nii et pärast kokku liimimist tuleb liimitud pinnad kuidagi teineteise vastas paigal hoida, kuni liim ära kuivab.
- Suur osa looduslikest liimidest pole tegelikult nii tugeva liimimisvõimega, et ehituselementide kooshoidmiseks ainult liimist piisakski. Neid tuleb kasutada koos naelte või tihvtidega.
Kaasaegsetel polümeerliimidel ja mastiksitel (vaigu, bituumeni ja kummi baasil) on aga looduslike liimidega võrreldes palju eeliseid. Nii ehitajad kui koduomanikud on hakanud aru saama, et tänapäevased liimained on mitmete ehitustööde juures lausa hindamatud, ning et vastava ülesande jaoks kõige sobilikuma liimi kasutamine vähendab märkimisväärselt hilisemat remondivajadust.
Praegusel ajal polegi enam kuigi palju töid, kus liimaine kasutamine poleks vähemalt valikuvõimalus. Pigem kipub ikka nii olema, et naelte ja liimi vahel valimine on rohkem maitse
