Külluslik basiilik

Pisut pealetükkiv aroom, tugev maitse, dekoratiivsed lehed ja õied – pole armastatumat ja kasulikumat maitsetaime kui basiilik. Ükski tõeline kokk ei eita basiiliku kuninglikku staatust köögis

Kõige tuntum ja igapäevasemalt kasutatav basiilik on vürtsbasiilik. Selle lehed on võrdlemisi suured, siledad, läikivad, ühetooniliselt rohelised ja otstest õige pisut keerdus. Seda nimetatakse teinekord ka tavaliseks, Itaalia, Napoli ja isegi suurelehiseks või lehtbasiilikuks.

Lisaks sellele kasutatakse söögivalmistamisel sageli ka sidrunbasiilikud, tai basiilikut, lõhnavat kaneelimaitselist basiilikut, mammutbasiilikut, genova basiilikut ning paljusid teisi sorte ja ristandeid. Saab minna veelgi spetsiifilisemaks ning rääkida Itaaliast pärit „Toscano“, „Napoletano“ või Prantsusmaa „Marseille“ basiilikutest, mis kõik viitavad kindlale ja kallile maitsepuhtale päritolule.

Aiamaal või taimekastis võiks olla esindatud vähemalt üks punane või lillakas basiilikusort nagu „Red Rubin“, „Red Opal“, „Red Bordeaux“, „Dark Opal“, „Purple Bush“, „Purple Ruffles“ või „Italian Violetto“, kui nimetada vaid mõnda. Punast tooni basiilikud näevad välja ja maitsevad pisut n-ö „kahvatult“ – neid sorte hinnatakse peamiselt iseäraliku värvuse tõttu. Sügavamat tooni punased ja lillad basiilikutaimed on siiski tugevama maitse ning aroomiga, ent seetõttu ka kallimad.

Näpunäide. Basiiliku peale mõtlemine võib kõhu päris tühjaks ajada, aga tegu on tõepoolest ühe tänuväärse maitsetaimega, mille kasvatamisega saab igaüks ilma suuremate raskusteta hakkama.

Aroom, välimus ja maitse

Koguge verandale või terrassi ümbrusesse pottide kaupa erinevaid basiilikuid. Soojal suveõhtul sättige end sinna mugavalt istuma, sulgege silmad ja hingake sügavalt sisse – basiilikute vürtsikas aroom tekitab tunde, nagu viibiks Lõuna-Itaalia luksusvillas. See lõhn on lihtsalt joovastav.

Kombineerides erinevat värvi ja eri kujuga lehtedega basiilikutaimi, saab luua silmatorkava peenra. Toaaknast paistavad suured basiilikutaimed ei muutu kunagi igavaks.

Ja siis veel muidugi see maitse… Basiilik ei meenuta tõesti midagi muud. Suurem osa vürtsbasiilikute ristandeid, kaasaarvatud punased ning lillakad sordid, on maitselt sarnased. Mõni on intensiivsem, teine mahedam, üks magusam ja teine vürtsikam. Mõnedel sortidel on ka selge aniisi või lagritsajuure maitse. Olenevalt konkreetsest sordist võib aimata näiteks laimi, sidruni, kaneeli või hoopis šokolaadi maitset.

Basiilik maitsetaimena

Basiilikul on köögis palju kasutusvõimalusi ja pestokaste on ilmselt üks tuntuim (basiilik, seedermänni seemned, küüslauk, sool, oliiviõli, parmesan köögikombaini visata ja püreestada). Pesto valmistamisel hinnatakse eriti just genova basiilikult. Kihiline võileib koos basiilikulehtedega on lausa gurmaanidele kohane eine, lisaks sobib basiilik imehästi kokku kõikvõimalike tomatitoitudega. Magusad suvised tomatid basiilikulehtede, mozzarella ja oliiviõliga – lihtsalt taevalikud maitsed. Salatitesse tasub maitseks lisada pisut sidrunbasiilikut. Basiilik muudab mis tahes pitsakastme (marinara) unustamatuks maitseelamuseks. Seda võib lisada nii pastaroogadele, kanalihale, munale kui mis tahes muudele soolastele roogadele.

Basiilikut korjatakse kas lehthaaval või äranäpistatud tippude (ühe-kahe lehepaariga) kaupa. Taimedelt korjatud lehed muutuvad köögis üsna hapraks ja tõmbuvad kiiresti tumedaks.

Enne basiiliku lisamist tuleb lehed ükshaaval üksteise peale asetada ja pikkupidi rulli keerata. Saadud basiilikurullist saab sel moel kääridega salatite ja muude roogade sisse parajad ribad lõigata.

Tumedaks tõmbunud lehti saab kasutada näiteks kastmete ja panniroogade sees. Taimevarred võib ära visata või supi sisse panna. Lõigatud basiilikuoksad püsivad kauem värsked (paar päeva), kui need vette panna ja külmkappi tõsta. Üldjuhul basiilikule külmkapis siiski ei meeldi.

Näpunäide. Lõigatud basiilikuoksi hoitakse köögis klaasi vee sees, et need vajadusel kohe võtta oleks. Sel moel säilivad basiilikuoksad köögikapi peal seistes kuni nädal aega (eeldusel, et neid enne ära ei sööda).

Basiiliku kasvatamine

Basiilikutaimede kasvatamises pole midagi keerulist. Võimaluse korral võiks seda teha väljas peenras, aga basiilik sobib ka toataimeks. Tõelised basiilikufännid kasvatavad seda aastaringse varu tagamiseks kordamööda õues ja aknalaual.

Kel pole varasemast basiiliku kasvatamise kogemust, võiks alustuseks soetada mõned eelkasvatatud sordid, mille võib poeriiulilt otse köögilauale tõsta. Erinevate basiilikute hulgas võiks olla nii tavaline vürtsbasiilik kui ka mõni punane sort (mis säilitaks kuivades iseäraliku värvuse) ning mõned erilisemat maitseelamust pakkuvad sordid nagu sidrunbasiilik ja genova basiilik. Esimeseks kasvuhooajaks erinevate sortide varumine aitab kasvamisprotsessi hõlpsamini jälgida ja basiilikust rohkem rõõmu tunda. Edasipidi võib taimi soovi korral ise seemnest kasvatada.

Soojemates kliimades on basiilik mitmeaastane taim, aga Eestis kasvatatakse seda üheaastasena. Ettekasvatatud taimed võib õue istutada pärast öökülmade lõppu ja need rõõmustavad kodukokkasid kuni sügiste külmade saabumiseni. Taimi tuleks iga kahe-kolme nädala tagant pisut pügada, et basiilik kenasti puhmjaks ning lopsakaks muutuks. Õisikute tekkides tuleb need kohe ära näpistada. Teine variant on taim enne õitsemist kogu täiega tagasi lõigata, nii et peenrasse jäävad 15-20 cm varred.

Peenrasse või taimekastidesse/-pottidesse istutamiseks võib kasutada ettekasvatatud väikseid taim või külvata seemneid otse mulda. Basiiliku maitse ja aroomi hoidmiseks tuleb taimi kasvuhooaja jooksul paar korda kergelt väetada. Kui taimed suve teises pooles kasvamise lõpetavad, tuleb need kuni kolmandiku ulatuses tagasi lõigata ning taimi kergelt väetada.

Õues kasvavad basiilikutaimed tahavad kolme asja: päikest, vett ja drenaaži. Ehkki basiilik on tõepoolest veelemb, ei talu see lehtedel seisvat vett. Seepärast tuleb taimi alati mulla juurest kasta. Aedades, kus on üles seatud vihmutite süsteem tuleks basiilikud pottidesse istutada. Basiilikupotid saab jahedamate ilmade saabudes tuppa sooja tõsta. Päikeseküllase koha peal kasvavad taimed ka toas rõõmsalt edasi.

Tubastes tingimustes eelistab basiilik päikeseküllaseid aknalaudu ja kapipealseid. Lisaniiskuse jaoks võib taimi veega pihustada. Nagu öeldud, on tegu vettarmastava taimega ning basiilikut tuleks kasta vähemalt kord päevas (või rohkemgi). Sagedama kastmise korral on soovitatav kastmiskorrad ajastada selliselt, et potis olev muld jõuaks enne õhtuste jahedate temperatuuride saabumist ära kuivada.